Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"marmorblokki" - 3 õppematerjali

Kreeka-Kreeta-Rooma
3
doc

Kreeka, Kreeta ,Rooma

Roomlased elasid ühepere elamutes e. villades/maakodud. Keisrite ajal hakati linnaehitusele rõhku panema ­ 2 peateed, foorum, kirikud, tähtsad ehitised, kauplused jne. Monumentidega, sammastega ja triumfikaartega kaunistatud majad teeääred. Triumfikaared, templid. Kui Roomast sai keisririik, toimusid suured muudatused ehituskunstis ­ ''võttis vastu kivist linna,jättis maha marmorist linna''. Keiser Augustus ­ Traianuse foorum, Traianuse sammas (30m, 19 marmorblokki, hobune otsas) Basiilika ehituskunst ­ kirikuhooned, kohtuhooned, ärihooned ­ jaotatud 3-ks osaks. *Marcus Aureniuse ratsamonument *Constantinuse triumfikaar Algsel kujul on majad säilinud väga vähesel määral (säilinud varemetena või teiste hoonete sees). ''Panteon'' ­ säilinud oma ümmarguse põhiplaaniga ­ jumalate tempel . Seal on ka renessanssi aegse kuulsaima kunstniku Rafaeli haud. *Circus Maximus

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
10-klassi konspekt
12
doc

10. klassi konspekt

Roomlased elasid ühepere elamutes e. villades/maakodud. Keisrite ajal hakati linnaehitusele rõhku panema ­ 2 peateed, foorum, kirikud, tähtsad ehitised, kauplused jne. Monumentidega, sammastega ja triumfikaartega kaunistatud majad teeääred. Triumfikaared, templid. Kui Roomast sai keisririik, toimusid suured muudatused ehituskunstis ­ ''võttis vastu kivist linna,jättis maha marmorist linna''. Keiser Augustus ­ Traianuse foorum, Traianuse sammas (30m, 19 marmorblokki, hobune otsas) Basiilika ehituskunst ­ kirikuhooned, kohtuhooned, ärihooned ­ jaotatud 3-ks osaks. *Marcus Aureniuse ratsamonument *Constantinuse triumfikaar Algsel kujul on majad säilinud väga vähesel määral (säilinud varemetena või teiste hoonete sees). ''Panteon'' ­ säilinud oma ümmarguse põhiplaaniga ­ jumalate tempel . Seal on ka renessanssi aegse kuulsaima kunstniku Rafaeli haud. *Circus Maximus

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
146 allalaadimist
Suburg-ajakiri LINDA-Ilu ja Ideed
19
docx

Suburg-ajakiri LINDA: Ilu ja Ideed

2 1.1 2.1 2.2 Sümbolismi impressionismiga oma loomingus ühendav prantsuse skulptor Auguste Rodin on andnud Euroopa kultuuriloole Mõtleja arhetüübi tuntuima kuju (reprod 1.1 ja 1.2). Tema tõlgenduses on mõtleja ibsenlikult dramaatiline, seda väljendab keha dünaamiline poos, käele toetuva pea raskus, näo miimika. Rodini teine samateemaline kuju kannab tiitlit Mõte. See on portree noorest naisest, kes tervenisti kängitsetud marmorblokki ja vaid longus tanutatud pea ulatub välja, lõug kivvi vajunult (reprod 2.1 ja 2.2). Neis kahes kujus on võimendunult leidnud väljenduse soospetsiifika: MEES on kujutatud aktiivsena, tegutsejana, subjektina, mässajana oma mõtete (või tunnete) vastu, NAINE passiivsena, alistuvana oma mõtetele, tardununa, pigem objektina. Proovige kujutleda vastupidiselt?! 3 4

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
1 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun