Sotsialistliku realismi kaanon töötati välja esmalt kirjanduse jaoks ja siis laiendati seda ka teistele kunstiliikidele. Sotsialistliku realismi olulisemateks põhimõteteks said: parteilisus, rahvalikkus, traditsioonilisus, tüüpilisus, historistlikkus, kangelaslikkus, monumentaalsus ja pateetilisus, arhitektuursus ja skulpturaalsus, portreelisus ja tüpiseerivus, optimistlikkus ja printsipiaalsus. Selle rakendamine eeldab, et loovisik mõistab ühiskonna arengu seaduspärasusi marksistlikult. Meetod orienteerib kunstiloojaid nägema ja kujutama elu selle dialektilises arengus, kommunistlike esteetiliste ideaalide valguses, mistõttu sotsialistliku realismi teaoorias on tähtis koht historismil, parteilisusel, sotsial. Ideelisusel, tüüpilisel ja rahvalikkusel. Suur on sotsialistliku realismi mõju 20.saj. Kriitilisele realismile. Sotsialistlikku realismi määratleti Nõukogude Liidus ja teistes kommunistlikes riikides kui
Psühhedeelne liikumine oli suures osas sarnane rock'ile, aga ometi erines ühes oluliselt: kui rock otsis uusi juhte, siis psühhedeelikud väitsid, et see polegi oluline, kui inimese enda sees midagi ei muutu. Nende põhiseisukohaks oligi ,,revolutsioon meie peades!" juurte, lapsepõlve, algoleku juurde tagasipöördumine. Samuti arvati, et maailm ja selles leiduvad süsteemid on kontrolli alt väljunud ja allutatud pühadust tapvale tehnoloogiale, ning selle vastu peab võitlema kas marksistlikult, hedonistlikult või hoopis müstiliselt. Et tajuda iseenda ja universumi kitsaskohti, proovisid nad erinevaid narkootikume: LSD-d, meskaliini (looduses esinev hallutsinogeen), kanepit. Kuna tol ajal ei teadnud avalikkus LSD-st ega selle (mälu)hävitavast mõjust midagi, levis kuulsate muusikute (John Lennon), kirjanike (Aldous Huxley ,,Taju uksed") ja muude kultuuritegelaste sõna ja lüsergiinhappe dietüülamiid ehk slängis hape muutus maailmakuulsaks psühhedeelseks droogiks. (Kahu, T
http://muse.jhu.edu/journals/elh/v060/60.4loesberg.html Bourdieu, Pierre 2000 Televisioonist Kiin, Sirje 1973 Herbert Marcuse Looming 3 39. Eagleton ja Jameson. Postmodernism kui hilise kapitalismi kultuuriline pealisehitus. Frankfurdi koolkonna uusimad teoreetikud. ? Jameson, Fredric 1997 Postmodernism ja tarbimisühiskond Vikerkaar 1 /128 141 ? Lipping, Jüri 1997 Postmodernism marksistlikult positsioonilt Vikerkaar 1 /142 149 ? Habermas, Jürgen 2001. Avalikkuse struktuurimuutus. ? Habermas, Jürgen 1992 1982 Uuskonservatiivne kultuurikriitika Ameerika Ühendr Vikerkaar 5/ 52 64 ? Habermas, Jürgen 1996 Modernsus lõpetamata projekt Akadeemia 1/ 75 93 Modernsust on kultuuri ilmestajana kasutatud juba 5.sajandil, mil seda kasutati eristamaks paganlik roomakultuuri ja tekkinud kristlikku kultuui vahel. Esteetiline modernsuse mõttelaad
annaabi.ee 
