töötas ta 1917. aasta juulis-augustis Narvas, kus organiseeris kohalike nõukogude ja linnavolikogu ümbervalimisi. Valimiste tulemused näitasid, et bolsevike mõju rahvahulkades kasvas. Väsimatult paljastas Viktor Kingissepp eesti kodanlust, kes rafineeritud natsionalistliku propaganda abil püüdis pimestada töörahva teadvust, lõhestada vene ja eesti tööliste proletaarset ühisrinnet. Ühiskondlik tegevus: Viktor Kingissepp esines hiilgava publitsistina, väljapaistva literaatori-marksistina. Paljud tema artiklid ajalehes "Kiir" paljastasid eesti kodanlust. Reas artiklites: "Ilukirjandus kihutusabinõuna", "Tööliste hingedega ratsutajad", "Ühiskondlik tegevus ja noor Eesti" jt. Kaitses ta proletaarseid seisukohti kultuuri küsimustes. Ta tegi ka suurt organiseerimistööd korraldades partei aktivistide nõupidamisi. Pidas tihedat sidet VSDTP Keskkomitee Venemaa bürooga. Perekond: Esimest korda abiellus ta Peterburis 1909. aastal. Abielust sündis kaks
just kujutist, vormi , kujundit.Postmodernistlik tähendab olukordi, kus kirjandusel ja kunstidel pole kindlat adressaati ning reguleerivaid ideaale ; nende väärtus on mõõdetav üksnes nende eksperimentaalsuse määraga.Postmodernismi sisuks on piiride segamine. Segatakse kõrge ja madala piire nt. muusikas teha sünfooniaid poppmuusika järgi.Postmodernism muutis väga palju kultuuri tekste ja tekkis vabanemine. Jean Baudrillard: Alustab marksistina. Hüperrealismi teoreetika. Kogu maailm on hüperrealistlik. Kirjeldab postmodernismi järjest ahastavamal viisil. Postmodernistid on kas joovastajad (Lyotard, Foucault) või paanitsejad (Jameson, Baudelaire). Tarbimisühiskond on fetišistlik – ei tarbita asju vaid staatust. Tänapäeva maailmas on palju lapsi, kes ei saa aru loomaaia vajadusest (üleskeeratav kilpkonn). Vanasti varjati skandaale, nüüd varjatakse skandaali olematust. Inimeste eraelu on manipuleeritud
Kultuuriuuringute kasv 70ndatel. Mingis mõttes tähendab postmodernistlik keeleline ja kultuuriline pööre tagasipöördumist antropoloogilise kultuurinägemuse poole. Esteetika ja märgi nägemine kõikjal - ilmselt ka ajalooline protsess, kus tõesti märke tuli juurde. Postmodernism, mis tegeleb tähenduse kadumisega. Võib paralleeli tõmmata Nietszche ,,kõik on tõlgendus"-ga Spektakulaarne ühiskond Jean Baudrillard (1970) Consumer Culture Alustas marksistina kuid sai hiljem suureks marksismi vastaseks. 10 Võtab üle Marxi tarbekaupade fetisi idee, et ühendada majandus kultuuriga. Tema jõuab kuulsa toereetilise arenduseni, mille järgi tarbeese on märgi vormiline: iga objekt on objekt keset teisi objekte, omades niimoodi tähendust. ,,Tänapäeva tarbimine...definerib hetke, mil tarbeese toodetaksegi nagu märk, märgilise väärtusega, ja kus märke (ehk kultuuri) todetakse kui tarbekaupu. Mitte miskit,
annaabi.ee 
