Marko Mäetamm Marko Mäetamm on sündinud 13. detsembril 1965 Viljandis ja on eesti graafik ja multimeediakunstnik. Ta alustas aktiivsemat tegutsemist 1990ndate aastate algul, olles siinse neopopi laine juhtautoreid. Ta õppis EKAs graafika erialal ning trükitehnoloogiaid Swedish Royal Art High Schoolis. Mäetamm on teinud isikunäitusi, osalenud grupinäitustel mitmel pool maailmas. Välja andnud 2 raamatut, üks pseüdonüümi all (mida nad Kaido Olega jagavad) ,,John Smith". Marko Mäetamm on täiskohaga EKA vabade kunstide teaduskonna dekaan. Kaido ole viljeleb kaasaegset maalikunsti ja installatsiooni. Tema teosed on nt. ,,Lennukid ja lilled", ,,Fenomen", ,,Worrying view. A floor" ja ,,Liivakast". Minu lemmik maal on ,,Nuttev ingel", sest see on huvitav ja samas ka ilus. On teada, et eelkõige joonistusõppejõud olid Mäetammest vaimustuses, soovitades tal kool nelja aasta asemel kolme...
Tallinna 21. Kool Tuule Kivihall 11c õp. Tiina Meeri Tallinn 2009 KUNSTIHOONEST KUNSTITEMPLIST 1934. aastal nimetati esmakordselt ,,Eesti Arhitektide Almanak'is" Tallinna Kunstihoone autoritena Anton Soansi ja Edgar Kuusikut. Hoones domineerib klassitsistlik ruumikontseptsioon. Kunstihoone on peaaegu täiesti sümmeetriline ning peasaalis jääb silma kaunis klaaslagi. Vaadet Vabaduse Väljakule võimaldab aga väljakupoolse saali võimas klaasaken. Saale on võimalik vaheseintega eraldada, vastavalt vajadusele. Peafassaad on kaunistatud J. Raudsepa temaatiliste skulptuuridega (1937). Omal ajal oli Kunstihoone selge geomeetrilise fassaadiga Tallinna linnapildis avangardistlik ehi...
Kooli nimi "Mälestusnäitus" Kunstiretsensioon Nimi klass Tallinn 2007 MARKO MÄETAMM Sündinud 1965. aastal Viljandis Haridus: 1993 1995 magistriõpe Eesti Kusntiakadeemias, kaitses M.A. 1988 1993 Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakond. 2003. aastast EKA vabade kunstide dekaan. Personaalnäitused: 2004 "John Smith Narvas" (koos Kaido Olega) Narva kunstigalerii; "Kõnelevad majad" Arton galerii Budapestis; Rekalde, Bilbaos; "Verine Olümpia" Hobusepea galerii, "Üle Merkuuri Jõe" Pärnu Linnagalerii; 2003 "Design Jet 5000" (koos Kaido Olega) Viviann Napi galerii; "Marko und Kaido by John Smith". Eesti paviljon Veneetsia biennaalil; "Tunded" Vaala galerii; "John Smith. Marko und Kaido" (koos Kaido Olega) Tallinn Kusntihoone; 2002/2003 "John Smith Raplas" (koos Kaido Olega) Rapla Linnaraamatukogus; 2002 "Mistakes YforZ" (koos Lucy Harrisoni ja Pete Neviniga) Rotermanni so...
PEETER ALLIK MA NÄGIN SEDA. ERASTAMISDOKUMENTIDE PÕLETAMINE II õli lõuendil, 210 x 120 cm, 2004, erakogu Sisukord · Elulugu.......................................................lk 3 · Näitused.....................................................lk 4 · Iseloomulik................................................lk 5 · Preemiad....................................................lk 6 · Isikunäitused.............................................lk 7 · Valitud krupinäitusi.................................lk 8 · Rahvusvahelised kunstilaadad................lk 10 · Kasutatud kirjandus.................................lk 11 Elulugu Peeter Allik sündis 28. juunil 1966. aastal Põltsamaal. Aastatel 19871993 maali- ja graafikaõpingud Tartu Kunstikoolis, Tartu Ülikoolis ja Eesti Kuns...
1. Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst põhineb enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel. Hõlmab vahemikku 1870-1950(70?). Vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- ja massikultuurile. Modernistliku ühiskonnakäsitluse keskne teooria on progress. Modernistliku kunstikriitika 3 väärtushinnangut: Tähtsaim on esteetiline kvaliteet Tähtsad on üksnes kõrgeimat esteetilist väärtust sisaldavad kunstiteosed. Kui vastuollu lähevad esteetika ja moraalsed, poliitilised aspektid, tuleb esmalt eelistada esteetikat Modernistliku kunstimudeli põhimõisted ja kunstnikud: Paradigma-üldaktsepteeritud usk sellesse, et mingi maailmapilt, teooria ja selle printsiibid on õiged. Mõiste võttis kasutusele Thomas Kuhn. Igas paradigmas ilmn...
Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST 7 3.KUNST 1905-1910 - MURRANGUAASTAD 9 4. KUNST ISESEISVAS EESTIS 1919-1940 12 5.KUNST II MAAILMASÕJA AJAL 16 6.EESTI KUNST STALINISMI VÕIMUSES 1944-1955 19 7.SULA JA ILLUSIOONID 35 8.KAINENEMINE JA SKEPSIS 1960. AASTATE LÕPP 1970. AASTATE ALGUS 40 9. ,,KULDSED SEITSMEKÜMNENDAD" ...
KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontr...
annaabi.ee 
