See on seotud lugemissuunaga. Kui on selline reklaam milles ei ole väga suurt emotsioone tekitavat värki siis paiguta reklaami pigem vasakule. Nn. somaatilised markerid ,,somaatilised markerid" metadooriliselt võib kasutada väljendust ,,keha teater" -luuakse tõenäoliselt mejeajus koolitamise ja sotsialiseerimisekäigus spetsiifiliste stiimulite klasside seostamise kaudu spetsiifiliste keha somaatiliste seisundite klassidega. Nendele somaatilistele markeritele toetub rituaal, kui vajaliku teadvusseisunditaasgenereerimise instrument. Peegelneuronid Emotsioonid nakkavad. omavad endas potentsiaali muuta kollektiivseks emotsiooniks. Peegelneuronid annavad võime matkida, kaasa tunda, on seotud kõnevõime ja selle arenguga. Nt kui reklaamis modell sööb isuga jäätist siis võib see ka reklaami tarbijas vallandada naudinguelamuse. HOIAK Inimene töötleb infot neljal tasandil: 1. tunded 2. hoiakud 3. teadmised 4. väärtused
3. Võimalused individuaalsete ja kollektiivse liikluskäitumuslike seoste tekkeks jne. Sõiduki varustus 1. Liiklusvahendi aktiivne ja passiivne ohutus 2. Mootorsõiduki töökeskkond: mürast tekkiv pinge, vibratsioon, ilmastikuolud, temperatuur, väljaheitegaasid 3. Telemaatika, juhti assisteerivad süsteemid jne. Probleemid: alkohol 1. Mõju juhi käitumisele 2. Sõltuvusteooriad 3. Meditsiinilaborite markeritele rakendatav kontroll 4. Alkoholi tarbimise motiivid jne. Probleemid: ravimid ja psühhotroopsed ained 1. Ainepõhised mõjud sõiduki juhtimisele 2. Sõltuvusteooriad 3. Karskus ja karskusmotivatsioon 4. Indikatsioonipõhine tegevus 5. Näidustused jne. Probleemid: liiklusnormide eiramine 1. Objektiivne ja subjektiivne riskihindamine 3. Ajaline võit versus riski suurenemine 4. Põhjuslik omistamine
identifitseerimiskindlust. See, millist markeritüüpi eelistada, sõltub tihti ka looma eluviisidest. Jooniselt 3.10 nähtub, kuidas erinevate loomaliikide erinev sigimiskäitumine määrab selle, millist markeritüüpi neil tasub eelistada. Rohukonnade emasloomad koevad oma kudu kõik ühiselt ühtekokku (ilmselt kaitseks külma eest), st erinevate isendite järglased veedavad lootestaadiumi ühes ja samas keskkonnas. Keskkonnast omandatud markeritele pole neil järelikult mõtet sugulaste äratundmist rajada. Seepärast on selle liigi kullestel tähtsal kohal geneetilised markerid (Cornell jt 1989). Seevastu kärnkonnad koevad oma kudunööri igaüks eraldi, mistõttu sellel liigil on sugulaste tundmise juures tähtsal kohal ka keskkonnast (näiteks munarakke ümbritseva zelee koostisest) omandatud markerid. Etalonid W.D. Hamilton pakkus esimesena välja idee, mille kohaselt sugulaste äratundmise etalonid
annaabi.ee 
