lasta liguneda. Pärast töö lõpetamist tuleb puhtad nõud ja tööriistad panna selleks määratud kohta. 2.40. Ruumide koristamisel: Keemiliste ainete kasutamisel, peab töötajal olema teada kasutatavate kemikaalide toime organismile ning abinõud, mida tuleb rakendada nende kahjuliku toime vältimiseks või vähendamiseks. Ühtegi keemilist ainet või seda sisaldavat valmistist ei tohi töökohale tuua ega kasutusse võtta ilma markeeringuta. Koristamisel tuleb kasutada sõltuvalt kasutatavatest ainetest ja tehtavast tööst vajalikke isikukaitsevahendeid (kaitsekindad jt.). Ruumide koristamisel kasutada koristusinventari. Mitte koristada prügi vahetult kätega. Olla ettevaatlik tulise vee kasutamisel. Ämbrisse mitte lasta tulist vett üle 3/4 selle mahust. Pestud põrand ära kuivatada. Ruumide märgkoristusel peavad elektriseadmed olema välja lülitatud. Mitte puutuda
4.32. Ruumide koristamisel: • Keemiliste ainete kasutamisel, peab töötajal olema teada kasutatavate kemikaalide toime organismile ning abinõud, mida tuleb rakendada nende kahjuliku toime vältimiseks või vähendamiseks. 7 • Ühtegi keemilist ainet või seda sisaldavat valmistist ei tohi töökohale tuua ega kasutusse võtta ilma markeeringuta. • Koristamisel tuleb kasutada sõltuvalt kasutatavatest ainetest ja tehtavast tööst vajalikke isikukaitsevahendeid (kaitsekindad jt.). • Ruumide koristamisel kasutada koristusinventari. Mitte koristada prügi vahetult kätega. • Olla ettevaatlik tulise vee kasutamisel. Ämbrisse mitte lasta tulist vett üle 3/4 selle mahust. • Pestud põrand ära kuivatada. • Ruumide märgkoristusel peavad elektriseadmed olema välja lülitatud. Mitte puutuda
tüvevokaaliga diftongi. 2) sid-lõpuline partitiiv, mõnes tüübis on see ainuvõimalik, nt I kk koi-tüübis, suuremal osal pesa-tüüpi sõnadest, nimi-alltüübis, III kk tervikuna (kõne, tubli, lauljanna), VI kk-s rööpvormina peaaegu kõikides sõnades. 3) lõputa osastav e tüvemitmus (tunnuseks on e, i, u). Tüvemitmus on enamiku sõnade puhul reaalselt võimalik vaid partitiivis, muudes vormides on selle kasutamine enamasti stilistiliselt markeeritud. Erilise markeeringuta on tüvemitmuse vormid vaid ik-liitelistel sõnadel, nt õnneliké/l, asuniké/le, politseiniké/lt. i-mitmuse tunnus on neis vormides sulanud kokku tüvevokaaliga. Osal pesa-tüübi sõnadest esineb tüvemitmus rööpvormina, V kk oluline-tüübis on see ainuvõimalik (nt õpilasí, kirjutusí, teisí, naisí), VI kk I alaliigis paralleelvõimalus (venda/sid e vendí, koera/sid e koerí), II alaliigis ainult lõputa mitmuse osastav (nt keelí, leemí, varsí, käsí).
annaabi.ee 
