välimise kivivoodriga puitkarkassil Harju- ja Nõmmeseinad püst- ja rõhtdiafragmadega seinad – Gerardi-, Rolok- ja Nopsaseinad Sillused Tellisseintes kasutatakse tavaliselt monteeritavaid raudbetoonsilluseid. Neid on kahte liiki: tavalised ja tugevdatud. Tavalised suudavad kanda ainult seina omakaalu, tugevdatud sillused paigaldatakse vahelaega koormatud seina piirkonda. Silluse liigi tunneme ära markeeringust: 9 PB 25-3 : silluse kandevõime 350 kg/m, silluse pikkus 2490 mm 10 PB 25-37 : silluse kandevõime 3800 kg/m, silluse pikkus 2460 mm Silluste laius on 100, 120 või 250 mm, pikkus 1290…2980 mm ja kõrgus on olenevalt sillustala pikkusest ja kandevõimest 90 või 190 mm. Tugevdatud silluste nõutav toetuspikkus on 300 mm, tavalistel 120 mm Sillusetüübi valik sõltuvalt seina koormusskeemist: a) ennastkandev sein; b) osaliselt koormatud sein;
(joonis 3.2), kus seinakonstruktsiooni sisemine kiht tagab seina vajaliku tugevuse, keskel olev soojustuskiht soojapidavuse ja väljapoole jääb sademete ja tuule eest kaitsev voodrikiht. 19. Monteeritavad raudbetoonsillused. Tellisseintes kasutatakse tavaliselt monteeritavaid raudbetoonsilluseid. Neid on kaht liiki: tavalised ja tugevdatud. Tavalised suudavad kanda ainult seina omakaalu, tugevdatud sillused paigaldatakse vahelaega koormatud seina piirkonda. Silluse liigi tunneme ära markeeringust, kus viimane number näitab silluse kandevõimet: näiteks markeering 9 PB 25-3 silluse kandevõime 350 kg/m silluse pikkus 2490 mm 10 PB 25-37 silluse kandevõime 3800 kg/m silluse pikkus 2460 mm Silluste laius on 100, 120 või 250 mm, pikkus 1290...2980 mm ja kõrgus on olenevalt sillustala pikkusest ja kandevõimest 90 või 190 mm. Tugevdatud silluse nõutav toetuspikkus on 300 mm, tavalisel sillusel 120 mm.
palju paremad kui kirja kujul edastatavad hoiatused, sest need välistavad keelebarjäärist tulenevad võimalikud arusaamatused rahvusvahelises kaubavahetuses. Korralikult pakendamata ja markeerimata kaupa ei tohiks vedaja üldjuhul veoks vastu võtta. Puudulikust markeeringust tulenevaid kahjusid käsitleb ka CMR-konventsioon kaubasaatja vastu- tusena. Samas on ebakvaliteetne või puudulik markeering tihti põhjuseks saadetise hilinemisel või valele adressaadile toimetamisel. Tuleb ette ka olukordi, kus saadetisel on mitmed markeeringud, kuid sellele vaatamata pole võimalik tuvastada, millisele aadressile tuleb kaup toimetada