Jaan Vahtra jutud lastele ja noortele põhinevad suures osas rahvapärimustel ja autori lapsepõlvemälestustel. Tema tondijutud ja muud muinaslood keskenduvad eetilistele probleemidele-inimeste heade ja halbade omaduste kaalumisele. Lastele on kirjutanud jutukogud : · "Minu noorusmaalt" I-III (Tartu 1934, 1935, 1936) kirjeldavad värvikalt ja humoorikalt Võrumaa ürgseid tagamaid, primitiivseid kooliolusid, autori-külakoolmeistri seiklusrikast elu, markantseid talu- ja ametimeeste tüüpe ning viimaks kunstiõpilase rasket elu Riias ja Peterburis sealsete rahvusgruppide taustal. Teose lõpul jõuab autor 1917.aasta revolutsioonide pealtnägemiseni; muuseas kirjeldab ta poolehoiuga Lenini esinemist esimesel ülevenemaalisel tööliste ja soldatite saadikute nõukogude kongressil Petrogradis. · "Laane kurus"(1935) on seikluslik jahilugu. · "Ohvrikivi" (1937 ) on rahvapärimuse kogu.
kommenteerivate ajaloolaste jutuga. Vaadates mõlemaid dokumentaalfilme, tekkis vahepeal mulje, nagu mõlema dokumentaali autorid on oma faktid kuskilt erinevatest kohtadest saanud, mis paneb mõtlema, et mis siis tegelikult Puunia lahingutes juhtus. Või, kas ajalugu ongi mitmeti tõlgendatav ja mitmed erinevad versioonid võivad tõele vastata. Mõlemas uuritavas dokumentaalfilmis leidus mitmeid erinevusi ja ka sarnasusi. Minu eesmärk oli neid eelkõige võrrelda sh leida markantseid ühisjooni või olulisi erinevusi. Oma töös nimetan esimest videot, Hannibal versus Rome, esimeseks videoks ja teist BBC tehtud dokumentaali, teiseks videoks. Hannibal Barca oli Kartaago üks andekamaid ja strateegilisemaid väejuhte1. Tema viha roomlaste vastu oli märkimisväärne ning ühtlasi ka põhjus, mille pärast toimusid mitmed veriseid lahinguid nende vahel, mida tänapäeval kutsutakse Puunia sõdadeks (264-146 eKr)2.
Dickens kirjutas 5 halearmsat lugu. Väga sentimentaalne lugu. Kritiseerib inimlikke omadusi ja kritiseerib ühiskondlikke nähtusi jne. Dickensil pole tüübid, vaid karikatuurid. Hiljem tuleb mängu ka anti-kangelane. Muutub ka samal ajal realismi raames ajaloo kujutus, tulevad nõuded, mis on ka realistlikul romaanil, tuleb loobuda tarbetutest sentimentidest. Kujutada ei tule kuningaid, kindraleid, vaid ajaloo kujutamisel tuleb valida mingi keskmine inimene. Thackery lõi algul markantseid anti-kangelasi, kuid lõi hiljem üritas luua oma aja kangelast. Tekib arusaam, et kirjanik saab rääkida tõeselt sellest, mida ta tunneb. Inglise kirjanduses hakkas toimuma see, et autorid hakkasid kitsendama oma vaatenurki. Nt George Elliot kirjutas oma kodupiirkonnast. Prantsusmaal tuli romantism ja realism peale ühe lainena. Prantsusmaal oli tüpiseerimine väga edukas. Ühel ajal kirjutavad Balzac ja prantuse üliromantiline luuletaja Lamartaine(?). Õitses Scotti stiilis seiklusromaan