kasutati abstraktse väärtusühikuna peamiselt väliskaubanduses. Seaduse algses eelnõus nimetatud taalri asemel võeti Otto Strandmani ettepanekul kasutusele kroon. Eesti kroon aastatel 1928 - 1940 Eesti marga ja penni kasutamine lõpetati 1927. aasta mais vastu võetud Rahaseadusega, mis hakkas maksma 1. jaanuaril 1928. Üks kroon jaguneb sajaks sendiks. Uue rahaühiku nimi tuli margaga paralleelselt kasutuses olnud nn kuldkrooni nimest. Erinevalt Eesti markadest olid Eesti kroonvääringus pangatähed ja mündid kujundatud ühtses stiilis, Günther Reindorffi ja Georg Vestenbergi poolt. Lõplikule nimetuse leidmisele eelnes pikk arutelu. Valitsuse eelnõus oli raha uue nimetusena pakutud "taaler", mis võrdus 100 krossiga. Leiti, et see ei sobi, kuna taalrit kasutatakse vaid Aafrikas ja mitte haritud riikides. Jaan Tõnisson pakkus nimeks omaloodud nime "kuldar".
välisbilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt ja põllumajandust tabanud ikaldus, eriti rängalt mõjutas majandust aga Venemaa tegevus, kes kärpis majandussidemeid Eestiga. 1924 kevadel käivitas rahaminister Otto Strandman uue majanduspoliitika. Orienteeruti üle Vene turult Euroopa turule. Tööstuse asemel seati esimesele kohale põllumajandus. Toetati ettevõtteid mis kasutasid kodumaist kütust ja toorainet. Tehti rahareform, millele kaasnes markadest üleminek kroonidele. 4) Millised sündmused toimusid enne, millised pärast vaikiva ajastu algust. Märgi numbrid vastavasse lahtrisse Enne vaikivat ajastut: Vabadussõjalaste aktiivne tegevus. Suruti maha kommunistide mäss. Kehtestati laialdased kodanikuvabadused. Peale vaikivat ajastut: Loodi ainupartei Isamaaliit. Nimede eestistamise kampaania. 5)Nimetage eesti rahva esindusorganid a) 1919-1920 Asutav kogu b) 1920-1934 Vabariigi valitsus
kasutati abstraktse väärtusühikuna peamiselt väliskaubanduses. Seaduse algses eelnõus nimetatud taalri asemel võeti Otto Strandmani ettepanekul kasutusele kroon. EESTI KROON AASTATEL 19281941 Eesti marga ja penni kasutamine lõpetati 1927. aasta mais vastu võetud Rahaseadusega, mis hakkas kehtima 1. jaanuaril 1928. Üks kroon jaguneb sajaks sendiks. Uue rahaühiku nimi tuli margaga paralleelselt kasutuses olnud nn kuldkrooni nimest. Erinevalt Eesti markadest olid Eesti kroonvääringus pangatähed ja mündid kujundatud ühtses stiilis, Günther Reindorffi ja Georg Westenbergi poolt. Lõplikule nimetuse leidmisele eelnes pikk arutelu. Valitsuse eelnõus oli raha uue nimetusena pakutud "taaler", mis võrdus 100 krossiga. Leiti, et see ei sobi, kuna taalrit kasutatakse vaid Aafrikas ja mitte haritud riikides. Jaan Tõnisson pakkus nimeks omaloodud nime "kuldar", mis pidi koosnema sajast pennist ja võrduma kuldfrangiga, nagu Läti latt[2]
1920. aasta kevadel avati Tallinna Börs ning valuutavahetus muutus vabaks. Kui 1919. aasta detsembris tuli Rootsi krooni eest maksta 23 Eesti marka, siis aasta pärast juba 76 marka. Edaspidi marga kurss siiski stabiliseerus, nimelt hakkas Eesti Pank 1921. aastast kasutama kursi stabiliseerimiseks oma reserve. Kirjeldatud rahapoliitika ei oleks olnud võimalik juhul, kui Eesti rahasüsteemi aluseks oleks olnud kullastandard. 1921. aasta alguses oli ligikaudu 90 protsenti markadest kulla- ja välisvaluutavaruga kaetud. Aastatel 19211923 arutleti küll kullastandardile ülemineku üle, ent otsustavaid samme ega täpsemat tegevusplaani selleks ei tehtud. Vastupidiselt ootustele vähenesid 1923. aastal järsult Eesti majandussidemed Nõukogude Liiduga. Ka Lääne-Euroopa eksporditurge teenindav põllumajandus- ja metsandussektor sattus raskustesse, sest 1923. aasta viljasaak osutus erakordselt halvaks ning metsa väljavedu
annaabi.ee 
