III Demograafiline kriis--sündimus on madalam kui suremus. Rahvaarv väheneb. Mida suurem on ühiskonnas ülalpeetavate hulk, seda kõrgem on ühiskonna koormus. Ideaalne on olukord, kus tööealisi on 50-55%, lapsi 25% ja vanureid 20%. Iibe muutumine rände teel (migratsioon) Migratsioon--inimest ümberasumine ehk ränne See võib olla kahesugune: 1) Ajutine--e. pendelmigratsioon. See võib olla igapäevane või hooajaline (tööl käimine, marjakorjamise hooajal korjamas käimine). 2) Püsiv--Elukoha vahetus, mis võib toimuda riigi siseselt või riikide vaheliselt e. rahvusvaeline. Rahvusvaheline e. riikide vaheline ränne tasakaalustatakse tavaliselt kvootide e. piirangute abil. Tasakaalustamata ränne on Lõunariikides. Illegaalid on inimesed, kes on riiki tulnud ebaseaduslikult, neil puudub sotsiaalne garantii. Emigrant on väljarändaja ja immigrant on sisserändaja. Rände põhjused e. faktorid:
2. Vastlapäeva ei või võrku kududa kui kujud, siis esiteks, võrk ei võta räimi ja teiseks, võrk kaob ära. 3. Mede rahvas vaatanu ikki kevadi, kui pööribe tuul olnu, lõuna või lääne kanti, siis saava siit merest räimed kätte, aga kui maa või põhja kanti tuul, sis räim käiva Tahkuranna käära. Jne...) Korilus. · Lumesadu madisepäeval ennustas marjarohket suve. · Murakate küpsekssaamist arvestati heinamaarjapäevast(2. juuli). Sügisene marjakorjamise aeg algas ussimaarjapäevast (8. september): pärast usside urguminemise päeva polnud vaja neid enam karta. · Seeni arvati külvatavat pärtlipäevast (24. august). Jahiõnn. 5 · Öeldi ,et küünlakuus teeb jänes ühe ööga rohkem jälgi kui varsaga hobune terve suvega. · Karu kohta öeldi, et mardipäeval läheb ta talvepesasse, küünlapäeval keerab külge ja paastumaarjapäeval tuleb pesast välja. Metsatöö.
eelistusi (Jenkins ja Pigram 2006). Koormustaluvust on defineeritud ka kui kaitsealade rekreatiivset normeerimist: millised puhkevõimalused tagada, millised loodustingimused säilitada, kuidas korraldada rekreatiivne kasutus (Cole 2004). Spetsiifilisemalt eristatakse füüsikalist, reaalset, ökonoomset, ökoloogilist ja sotsiaalset koormustaluvust. Külastaja (visitor) on isik, kes külastab loodusala rekreatiivsel eemärgil, näiteks matkamise, marjakorjamise või mägirattasõidu eesmärgil. Külastaja ei ole sellel alal töötav isik. Külastaja võib olla nii kohalik kui välisriigi kodanik. Olenevalt kontekstist võib külastajat nimetada ka kasutajaks, kliendiks, külaliseks või turistiks (Kajala jt 2008). Külastajavoog (visitor flow) kirjeldab külastajate ruumilist ja ajalist jaotust konkreetsel alal (Kajala jt 2008). Külastuse aktsepteeritavad mõjud (limits of acceptable change) teatud piirkonna jaoks
annaabi.ee 
