39.Landeswehri sõda 1919 Landeswehri sõja põhjused;eesti kohal uus oht;Karlis Ulmanise; psitsioon ebakindlam;lätis oli tegutsema jäänud märkimisväärne Landeswehr(maakaitsevägi);landeswheri väe kindral oli Rüdiger von der Goltz; Kuna Ulmanise valitsus ei saanud ega tahtnud sakslaste soovidele sellel määral vastu tulla, nagu viimased soovinuks, siis korraldas von der Goltz riigipöörde ja seadis Ulmanise asemel ametisse Andrievs Niedra marionettvalitsuse. Sakslased lõid punaväed taganema ja vallutasid riia;Sakslased nõudsid eestlaste lahkumist ent eestlased , kelle jaoks ainsaks seaduslikuks Läti valitsuseks oli Ulmanise oma, keeldusid kategooriliselt. Algasid esimesed kokkupõrked; saksalsed hõivasid Võnnu;Eesti väejuhatus, valitsus ja Asutav kogu otsustasid et sakslastele tuleb täie jõuga vastu hakata ja aidata Läti seaduslik valitsus taas võimule;Nõnda nõudsid emotsioonid- sajanditega
tõukav. 399. Aastal süüdistati teda jumalate reetmises ja noorsoo kõlbelise laostamises. Mõisteti surma mürgi joomise läbi. Tal oli võimalik põgeneneda kui ei põgenud. Platon Platon sündis 427 aastal Ariskraatide peres, Ateena oli sellel ajal antiik maailma õitsvaim linn. Vabad inimesed ei pidanud tööd tegema, musta töö tegid ära orjad. Ateenat nõrgendasid pidevad tülid Spartaga. Ja arvukad sõjad lõppesid sellega, et Sparta moodustas Ateenas nuku ehk marionettvalitsuse. Kui Sokrates surma mõisteti põgenes Platon Ateenast, kuna sattus poliitilistesse intriigitesse. Euroopa esimene ülikool/akadeemia loodi Platoni ette võtmisel. Õppetöö väga kõrge invidualiseeritus ja õppejõu ja õpilase väga tihe suhe. Loenguid peeti jalutates. Kõige väljapaistvam õpilane oli Aristoteles. Akadeemia suleti alles peale 589 pKr aastat. 5 saj ateenas pandi alus lääne maailma uskumustele ja väärtus süsteemile. Platon oli Sokratese õpilane ja ta imetles teda
* Läti Vabariigi alugspäevil oli punaväes võitlevaid lätlasti rohkem kui iseseisva Läti sõjajõududes, ja sellises olukorras hoidsid rinnet punaväe vastu peamiselt just Landeswehr ja Rauddiviis. * baltisakslased soovisid saksa-läti riiki, mis meenutaks Balti hertsogkonda.. säilima pidid mõisad ja nende kaufu ka baltisakslaste võim. * von der Goltz korraldas riigipöörde ja seadis Ulmanise asemele ametisse Andrievs Niedra marionettvalitsuse. * sakslased lõid punaväed taganema, et võimuala laiendada, kuid leidsid Võnnu juurest eest Eesti väed. Saksalsed nõudsid eestlaste lahkumist, kuid eestlased keeldusid kategooriliselt. Algasid esimesed kokkupõrked, sakslased hõivasid Võnnu. * Eesti väejuhatus, valitsus ja Asutav Kogu otsustasid , et sakslastele tuleb vastu hakata ja Läti seaduslik valitsus taas võimule aidata. Võnnu ümbruses puhkesid taas ägedad lahingud. Lahingud Võnnu all
Rauddiviisi ja baltisaksa vabatahtlike Landeswehriga, kes püüdisid Lätit oma võimule allutada. Need väed allusid 1918. aastal Antandi ja Saksamaa vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt bolsevike pidurdamiseks Lätisse jäetud Saksamaa VI reservkorpusele, mida 1919. aastal juhtis kindral krahv Rüdiger von der Goltz. 16. aprillil 1919. a kukutas Landeswehri löögirühm Krlis Ulmanise juhitud Läti valitsuse ja seadis asemele Andrievs Niedra marionettvalitsuse. 3.5. juunini 1919 peetud edututel läbirääkimistel üritas Eesti väejuhatus sakslasi tagasi tõmbuma sundida. Seejärel algasid relvakokkupõrked. Sakslased vallutasid Csise (Võnnu) ja tungisid edasi Valmiera suunas. Eesti vastupealetung algas 22. juunil, 23. juunil vallutati Csis tagasi (alates 1934. aastast tähistatakse seda päeva Eestis Võidupühana) ning sakslased löödi taganema. Eesti üksused jõudsid 1. juuliks Riia alla. 3. juulil sõlmiti
hoidsid rinnet punaväe vastu peamiselt Landeswehr ja Rauddiviis, kellest esimene allus ametlikult Ulmanise valitsusele. Baltisakslased ei kavatsenud lätlasi kaitsma jäädagi, vaid soovisid saksaläti riiki, mis vähemalt mõnes osas meenutaks luhtaläinud Balti hertsogkonda. Kuna Ulmanise valitsus ei saanud ega tahtnud sakslaste soovile sel määral vastu tulla, nagu viimased soovinuks, siis korraldas von der Goltz riigipöörde ja seadis Ulmanise asemel ametisse Andrievs Niedra marionettvalitsuse. Sakslased lõid punaväed taganema, vallutasid Riia ja liikusid sealt edasi, et oma võimuala laiendada, kuid leidsid Võnnu juurest eest Eesti väed. Sakslased nõudsid eestlaste lahkumist, ent eestlased, kelle jaoks ainsaks seaduslikuks Läti valitsuseks oli Ulmanise oma, keeldusid kategooriliselt. Algasid esimesed kokkupõrked, sakslased hõivasid Võnnu. Kõiki asjaolusid kokku võttes otsustasid Eesti väejuhatus, valitsus ja Asutav kogu, et sakslastele tuleb täie jõuga