Tartus. Rahvaväe uus üldpealetung Ülemjuhataja Laidoner soovis juba 1919. aasta alguses viia sõjategevust Eesti alalt välja, et vältida edasisi sõjapurustusi. Kevadtalvised kaitselahingud Lõunarindel lükkasid selle eesmärgi aga mõne kuu võrra edasi. Maikuus 1919 algas Rahvaväe uus üldpealetung. Punaarmeelased jäid PõhjaLätis alla, eestlase ja lõuna poolt sakslaste pealetungi tõttu lakkas olemast marionetlik Läti Nõukogude Vabariik. Vabadusõja kaart Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Landeswehri sõda Lätis kohtas Rahvavägi uut vaenlast. Läti Ajutine Valitsus polnud suutnud luua küllalt tugevaid rahvuslikke sõjajõude ja pidi seetõttu
Jaapanlaste lüüasaamine, USA tagasitegemine PH eest · Kurski lahing 1943-(sks viimane katse Punaarmeele pele tugida)NSVL ja Sks vahel tankide lahing. Sks pealetung, NSVL teab kõike ettepunaarmee pealetung, Sks lahkumine NSVL territooriumilt · 1943 juulis Brittide ja USA väed It-sIt cägede kapituleerumine, võimuvahetus, It sõjast väljas, Põhja- ja Kesk-It sks okupatsiooni allMussolini hakkab Saalo vabariiki juhtima, marionetlik valitseja 6. Liitlassuhete kulg lääneriikide ja NSVL vahel(Hitleri vastane koalitsioon) · Atlandi harta 14.08.1941USA ja Ingl(Roosevelt, Churchill), sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgne maailmakorraldus, mis peab olema õiglane. Põhimõtted eriti NSVL-le ei meeldinud, kuid ühines siiski, see paneb ka aluse NSVL ja lääneriikide vähelisele koostööle. · Teherani konverents 1943Stalin, Roosevelt, Churchill. Otsused: prantsusmaal 2.
Jugoslaaviast jäid alles Saksamaa kontrolli all olev "iseseisev" Horvaadi riik ja Saksa sõjaväelisest valitsusest täielikult sõltuv Serbia, endise liitriigi äärealad jagati Saksamaa, Itaalia, Ungari ja Bulgaaria vahel. Kreeka allutati Saksa ja Itaalia sõjaväevõimudele. Lääne-Euroopas oli Saksamaa okupeerinud Taani, Norra, Madalmaad, Belgia, Luksemburgi ning 2/3 Prantsusmaast (ülejäänud Prantsusmaad valitses Vichy linnast marssal Petaini marionetlik valitsus). Erinevalt Kesk-Euroopast Saksamaa Lääne-Euroopas anneksiooni ei teostanud ja nominaalselt säilitasid sealsed riigid iseseisvuse. Suveräänsetest riikidest olid Itaalia, Ungari, Bulgaaria ja Rumeenia Saksamaaga liitlassuhetes (nagu ka Jaapan, Tai ja nukuimpeerium Mandzukuo väljaspool Euroopat) ning Rootsi, Sveits, Hispaania, Portugal ja Soome Saksa-sõbralikud, ehkki vormiliselt neutraalsed. Ainsana osutas Saksamaale Euroopas vastupanu veel Suurbritannia. 1940
30. novembril 1947, kui tema lahkhelid lord Mountbatteniga India jaotamise küsimuses muutusid juba liiga suureks. Kolmandaks on raske selgitada lord Mountbatteni tegevust, mis oli vastuolus tema enda formuleeritud India jaotamise plaaniga. Seda plaani ei pidanud endale kohustuslikuks ka Pakistani valitsus. Sõjategevuse algusele järgnesid poliitilised sammud. 24. oktoobril 1947 moodustati Poonchis Kashmiri marionetlik ajutine valitsus eesotsas juriidilise haridusega muslimi sardar Muhammad Ibrahimiga. Nädalapäevad hiljem pöördus ta ÜRO poole agressioonisüüdistusega India aadressil. Lord L. Mountbatten pani ette kas jaotada Kashmir või anda küsimus arutlusele ÜRO Julgeolekunõukogusse. Suurbritannia valitsus oli selleks ajaks ilmselt jõudnud otsusele katsuda leida Kashmiri probleemile uutes tingimustes uus lahendus. Mountbatteni ettepanekut järgides pöördusid India rahumeelsed liidrid 31
annaabi.ee 
