Sordikiht 55 cm Marinova Kalkahju Sinine paas 13 cm © Maris Rattas 2001/2002
Vasalemma lubjakivi nimetatakse ka Vasalemma marmoriks. (Tabel 1) Vasalemma kivist toodetakse nii põrandaplaate, kui ka muid ehituses kasutatavaid detaile. [7] 3. PAEKIVI DEVONI KIHTIDES Devoni aluspõhja paekivi paljandub looduslikult vaid sügavamates orgudes, kus kuival suvel võib kuivaks jääda jõe paene kiht. Devoni paekivi võime leida ka kanjonilaadse sängi seintel Peetri jõel Kari söödi ja Kalkahju vahel. Kõige suuremat tähelepanu väärivad Tiirhanna ning Marinova paemurrud. Samuti on Lõuna-Eesti paekivi palju noorem kui Põhja-Eesti paekivi. Kõik see, mida näeme Põhja-Eesti paekaldal, vulisevate treppojade astmetel ning mühisevate jugade paeseintes, pärineb kas ordoviitsumi või siluri ajastust ehk vanaaegkonna varasemast ajast üle 400 miljoni aasta tagasi. Lõuna-Eesti paas on tekkinud hilisdevoni ajastikul ajavahemikul 380–375 miljonit aastat tagasi
tekiks ka elu. Marsi polaarpiirkondades palju jääd ning kuiva jääd. Polaarpiirkondades jää sulatamisega saaks atmosfääri tihedamaks muuta, mis omakorda aitaks Maa-sarnast kliimat luua Marsil. (Inna-Katrin Hein 2010) Teadlased on välja mõelnud viisi, mis aitaks Marsil olevat jääd sulatada. Selleks tuleks panna Marsi orbiidile suured peeglid, mis peegeldaks sinna rohkem päikesevalgust. Teadlaste arust võib maale kahjulik kasvuhoonegaas Marsil kasulik olla. NASA teadlase Margarita Marinova arust võib Marsi soojenemine anda vihjeid planeedi mineviku kohta. (Inna-Katrin Hein 2010) Kunstlikult valmistatud kasvuhoonegaasid oleksid kõige efektiivsemad Marsi soojendamiseks. Gaasid, milles leidub süsinikku ja fluori, oleksid kõige paremad Marsi soojendajad. Taolisi gaase annaks toota osadest ainetest, mis on Marsi pinnal. Teadlased on aga arvamusel, et selline soojendamis viis võib võtta sadu aastaid aega. (Inna-Katrin Hein 2010)
Knight. 1988b. The structural basis of Journal of Animal Science 84:925–937. water-holding capacity in meat. Part 2: Drip losses. In Malhotra, A. 1994. Role of regulatory proteins (tropo- Developments in Meat Science, No. 4, R. Lawrie nin-tropomyosin) in pathological states. Molecular (ed.), pp. 173–243. London, UK: Elsevier Science and Cellular Biochemistry 135:43–50. Publications. Martinaud, A., Y. Mercier, P. Marinova, C. Tassy, P. Offer, G., P. Knight, R. Jeacocke, R. Almond, T. Gatellier, and M. Renerre. 1997. Comparison of oxi- Cousins, J. Elsey, N. Parsons, A. Sharp, R. Starr, and Chemistry and Biochemistry of Meat 23 P. Purslow. 1989. The structural basis of the water- Root, D. D., and K. Wang. 1994a. Calmodulin-sensitive
annaabi.ee 
