Kihnumua Harri (www.sirp.ee/?issue=3170) 11 2. LOOMING Harri Jõgisalu on jäänud kogu oma loomingu vältel truuks suhteliselt kitsale ainevallale, milleks on kodulugu, loodus ja koolielu. Ta on kirjutanud filosoofilise põhjaga lühijutte loomadest, lindudest ja lastest, etnograafilisi lühipalu ning kolm mälestusteraamatut: "Valel poolel. Mälestuspilte Parahhino sõjavangilaagrist", "Grand Marinas Kadriorgu" ja äsja trükivalgust näinud ,,Mu kodune Eestimaa: Läänemaa radadel''. Viimast võib pidada ka ajalooteemaliseks raamatuks. Jõgisalu raamatud on kirjutatud enda kogemustest lähtudes. Kirjutamise ainevalda on mõjutanud lapsepõlvekodu, õpitud eriala, töö koolis, samuti Lääne-Eesti eluolu, ranniku, laidude ja saarte loodus. Harri Jõgisalu lugusid esineb õpikuis, sest need on lihtsad, arusaadavad, harivad ning
Esimene laine tuli möödunud sajandi teisel poolel, kui liberaliseeriti paljude riikide kriminaal- seadustikku. On sümptomaatiline, et sageli toimus surmanuhtluse kaotamine de facto enne kui de jure. Näiteks Portugalis 1846. ja 1867. a: Hollandis 1861. ja 1870. a; Norras 1876. ja 1902. a. [1841] Esimese maailmasõja ajaks oli sunnanuhtlus kaotatud või seda ei rakendatud lisaks eelnimetatuile San Marinas, Belgias, Itaalias, Luksemburgis, Hollandis ja mõnes Sveitsi kantonis. Mõnes riigis kaotati tollal surmanuhtlus, kuid taastati uuesti sõdadevahelisel perioodil: Itaalias 1930. a, Hispaanias 1935. a - seoses autori taarsete reziimide võimuletulekuga. Uus laine on II maailmasõjajärgne reaktsioon sõjakoledustele: paljude riikide konstitutsiooni lülitati surmanuhtlust keelustavad sätted, nt Austrias 1945. a, Itaalias 1947. a, Saksamaa Liitvabariigis 1949. a, Soomes 1950. a
seekordse programmi täistabamus” (Pedusaar 2000: 46). 233 Siin on mälu muidu pedantselt täpset maestrot pisut alt vedanud: L. Armstrong külastas Euroopat esmakordselt alles 1932. aasta juunis, esinedes Londoni Palladiumis (Feather 1960: 103). Tõenäoliselt toimusid nimetatud Kopenhaageni-kontserdid 1933. aastal alanud ulatusliku Euroopa-turnee käigus. 234 1931 esines ta Tartus Apollos, 1932 Tallinnas Grand Marinas ja Pärnu Suvekasiinos (Pedusaar 2000: 65). 235 Nagu eespool mainitud, oli V. Sapožnin lõpetanud konservatooriumi viiuldajana. Klassikaline muusika oli tema kirg elu lõpuni, kuigi kuulsuse tõttu meelelahutajana ei võetud teda selles vallas tõsiselt. Ometi oli ta esinenud samas kavas koos Claudio Arrau’ga (Pedusaar 2000: 48), teda on tunnustanud David Oistrahh ja Aram Hatšaturjan (Pedusaar 2000: 154), temaga on koostööd teinud Helju Tauk, Tekla Koha, Peep
annaabi.ee 
