• Mäemari, niidumari ja palju murrakuid • Marikeelne teater, koolid. ajalehed, raadiosaated • Sõna ,,mari” tähendab ,,meest” või ,,inimest” Mari keele seisund • Kakskeelsuse tasakaalutus • Linnastumine > venestumine • Toorlaenud vene keelest • Riikliku tähelepanu ja hooleta; kõnelejate passiivsus • Stalini-aegsed repressioonid jätsid lünga kultuuri arengusse • Marikeelne kõrgharidus peaaegu olematu • Probleeme marikeelsete teoste avaldamisega (1990 - 72 teost, 1999 - 8 teost, 2014 - 49 teost) Sarnasused eesti keelega • Umbes 200 ühise päritoluga sõna • luu - lu • lumi - lum • neelama - neelaš • tulema - tolaš • Soome keelega rohkem sarnasusi Mida väikerahvana maridelt õppida? • Omariikluse tähtsus • Omakeelne (kõrg)haridus • Riikliku keelehoolde tähtsus • Omakeelsete vastete loomine jäägu mõistuspäraseks Kokkuvõte • Keskkond mõjutab inimese tervist tema teadmata
Marid Nimetused Marid ehk marilased on soome-ugri rahvas Venemaal Volga keskjooksul. Enesenimetus mari tähendab 'inimene' või '(abielu)mees'. Varem nimetati marisid tseremissideks aga kergelt halvustava varjundiga nimetusest "tseremiss" loobuti Nõukogude Liidus 1930. aastail maride enesenimetuse kasuks, ent rahvusvahelises teaduskirjanduses kohtab seda etnonüümi tänini. Asuala Marid elavad põhiliselt Kesk-Volgamaal, Vjatka ja Vetluga jõe vahelisel tasandikualal (niidumarid) , aga ka Volga kõrgel paremkaldal (mäemarid) ja Baskiiria kirdeosas (idamarid) . Maridel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik Mari El, , mille pealinn on Joskar-Ola (mari k 'punane linn', tsaariajal Tsarevokoksaisk).Piirneb Nzni Novgorod oblasti ,Kirov Oblasti , Chuvashia Vabariigiga ja Tatarstan Vabariigiga. Arvukus 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 604 298 mari. 56 119 neist määratles end...
puuduvate häälikute tarvis on lisatud mõned tähed. Mari Vabariigis on kolm ametlikku keelt - niidumari, mäemari ja vene keel. Kahe mari kirjakeele olemasolu on keelesituatsiooni komplitseerinud ning andnud teatud trumbid kätte vene keele eest seisjaile. Võrreldes teiste idapoolsete soome-ugri vabariikidega, on mari keele positsioonid kohalikus ühiskondlikus elus siiski suhteliselt head. Marimaal on isegi marikeelseid koole (eelkõige algkoolid), probleeme on aga olnud marikeelsete õpikutega Saamid Asula Saamid on väheseid maailma põlisrahvaid, kelle põline asuala, osa ajaloolisest Saamimaast, ei moodusta tänapäeval territoriaalset tervikut, vaid on jaotatud nelja riigi vahel. Saamid elavad Soome, Rootsi, Norra ja Venemaa piirides laialdasel Põhja-Jäämere äärsel maa-alal, mis ulatub 300-400 kilomeetri laiuse ja 1500 kilomeetri pikkuse ribana Kesk-Skandinaaviast Koola poolsaare idarannikuni. Ajalooline saami ala on
tarvis on lisatud mõned tähed. Mari Vabariigis on kolm ametlikku keelt niidumari, mäemari ja vene keel. Kahe mari kirjakeele olemasolu on keelesituatsiooni komplitseerinud ning andnud teatud trumbid kätte vene keele eest seisjaile. Võrreldes teiste idapoolsete soome-ugri vabariikidega, on mari keele positsioonid kohalikus ühiskondlikus elus siiski suhteliselt head. Marimaal on isegi marikeelseid koole (eelkõige algkoolid), probleeme on aga olnud marikeelsete õpikutega. 6 5 Mordva keel 5.1 Nimetused Venekeelset etnonüümi mordva on kasutatud kahe etnilise rühma ersade ja moksade ühisnimetusena. Vene keele vahendusel on see pruuk levinud ka teistesse keeltesse. Ersad ja moksad ise on end tavaliselt nimetanud vastavalt kas ersadeks (erza, erzä) või moksadeks
Mari Vabariigis on kolm ametlikku keelt - niidumari, mäemari ja vene keel. Kahe mari kirjakeele olemasolu on keelesituatsiooni komplitseerinud ning andnud teatud trumbid kätte vene keele eest seisjaile. Võrreldes teiste idapoolsete soome-ugri vabariikidega, on mari keele positsioonid kohalikus ühiskondlikus elus siiski suhteliselt head. Marimaal on isegi marikeelseid koole (eelkõige algkoolid), probleeme on aga olnud marikeelsete õpikutega. Ajalugu Marid on ilmselt autohtoonid. Alates 9. sajandist sattusid nad sõltuvusse volga bulgaaridest ning osa nende asualast kuulus Volga-Kaama-Bulgaaria riigi koosseisu. Läänepoolsetel maridel tuli alates 12. sajandi lõpust kokku puutuda venelaste röövretkede ja vallutuspüüetega. 1236 vallutasid kogu Kesk-Volgamaa mongolid, edasi kuulus maride asuala Kuldhordi, selle lagunemise järel Kaasani khaaniriiki. Seejuures säilis mari feodaalne ülemkiht (luzavui'd) ning
annaabi.ee 
