Gerd on lõpetanud diplomiga Tallina Tehnikaülikooli Kõrgema Majanduskooli ärijuhtimise erialal. Hetkel on tal õpingud pooleli Estonia Business Schoolis. Kanter jõudis kettaheiteni suhteliselt hilja alles 17-aastaselt. Gerd jõudis kettaheiteni tänu oma isale, kellel on samuti erakordne sportlik anne, kuid kellel paraku puudusid võimalused end realiseerida. Kui Gerd oli umbes 17-aastane, otsustas isa talle paar kettaheite harjutust õpetada. Esimesel võistlusel heitis Gerd ketast 30 meetri kanti. Peale põhikooli lõpetamist tekkis ligi kaks meetrit pikal noormehel mõte korvpalluriks hakata. Miskipärast praakisid asjatundjad turske nooruki välja, ning täiesti juhuslikult sattus ta hoopis Ando Palginõmme kettaheitetrenni. Kuuldes Gerdi isiklikku rekordit, ei lootnud treener temast tol hetk veel suurt midagi. Trennis käies arenes noormehe isiklik rekord aastaga lausa 15 meetrit.
meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. 2. KERGEJÕUSTIKU ALAD Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises.Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine.Maailmameistrivõistlusi korraldatakse ka murdmaa- ja maanteejooksus. 2.1 Jooksud Jooksudes toimub ametlik aja võtmine nii käsiajavõtt kui ka elektriline ajavõtt. Elektriline
senise rajooni rekorditähise kolmikhüppes 14.13. Sport jäi ka hilisematel aastatel osaks tema elust - 1990-ndatel aastatel võistles ta edukalt veteranide tiitlivõistlustel. Ambla- kandi nimekaim sportlane pärastsõjajärgsel perioodil oli Toomas Berendsen, mitmekülgne sportlane juba keskkoolipäevil - mängis hästi võrkpalli ja oli hea kõrgushüppes. Oma parimail sportlaspäevil kuulus ta pikka aega NSV Liidu kümnevõistluse koondisesse ning mahtus kahel hooajal koguni maailma hooaja esikümnesse. 1990. aastate keskpaigas Eesti koondisse kuulunud Madli Luurilt, eesti kõigi aegade ühelt andekamalt odaviskajalt, loodeti kõrgeid tulemusi, kuid tema sportlastee katkestas kahjuks tõsine õlavigastus. Tasuks spordiharrastuse eest jäid siiski Järvamaa rekordid 52.32 odaviskes ja 39.04 kettaheites ning pronksmedal Eesti meistrivõistlustelt 1995. aastal. 2003. aastal valmis lõpuks ka Aravetele 300-meetrise ringrajaga staadion, mis käesoleval aastal saab endale kummikatte
2. Kümnevõistlus Eestis 1909. aasta südasuvel Tartus spordiseltsi "Aberg" korraldatud võistluse kavas oli 100 m jooks, kaugus- ja kõrgushüpe, odavise, kuulitõuge ja palliheide. Kahjuks ei ole sellest võistlusest säilinud ühtegi dokumenti, sest "Abergi" arhiiv hävis sõjatules. 1909. aasta septembris korraldasid "Kalevi" võimlejad mängu- ja lauluseltsi "Lootus" (Gonsiori) aias neljavõistluse, mille kavas olid kivitõuge, kettaheide, kaugus- ja kõrgushüpe. Kalevlaste esimene kümnevõistlus toimus kümme kuud pärast Stockholmi olümpiamänge - 1. juunil (1918. aasta 1. veebruarini kehtinud vana kalendri järgi 19. mail) 1913. aastal Pirital. Võistlus kestis vaid kaheksa tundi. Olümpiamängudel, nagu teada, jagati kümme ala kolmele päevale. "Kalevi" kümnevõistlust alustas 12 meest, lõpetas kuus: Bernhard Abrams, Johannes Villemson, Eduard Hiiop, Leopold Tõnson, Sergei Orloff ja Reinhold Salumann. Võitjaks tuli
kergejõustiku MM-võistlused peeti Jaapanis, 2,63 miljoni elanikuga Osaka linnas. Võistluskohaks oli 50 000 pealtvaatajat mahutav Nagai staadion. MM-i ametlik maskott kandis nime Traffic. Võistusaladeks olid meestel jooksudest: 100 m, 200 m, 400 m, 800 m, 1500 m, 5000 m, 10 000 m, maratonijooks, 4 x 100 m, 4 x 400 m, 110 m tõkkejooks, 400 m tõkkejooks, 3000 m takistusjooks ning 20 km käimine, 50 km käimine, kõrgushüpe, teivashüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise ja kümnevõistlus. Naistel erines meestest ainult see, et ei olnud 50 km käimist ning tõkkejooks oli 100 m ja muidugi ka seitsmevõistlus. ,,Kergejõustikufännidel tasub homme algavate Osaka MM-võistluste eel pöidlad tugevasti pihku suruda, sest Eesti koondise medalitaotleja Gerd Kanter peab oma valmisolekut väga heaks,'' nii kirjutas Eesti Päevalehe reporter MM-il Andrus Nilk. ,,Kanterit oli eestlaste pressikonverentsil mõnus kuulata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
