teha eilse päeva jooksul. Millised olid nende valikute alternatiiv - ehk loobumiskulud? 4) Kuidas võivad majandusteaduslikud teadmised meid abistada valikute tegemisel? 14 5. Täitke lüngad, valides õige variandi: 1) Traditsiooniliselt pööratakse mikroökonoomikas tähelepanu ............... (efektiivsuse ja tasakaalu/konjuktuurikõikumistele) 2) Tänapäeva makroökonoomika loojaks on ............................ (marginalistid/J.M.Keynes) 3)(Mikroökonoomilises/makroökonoomilises)........................ analüüsis tegeldakse majanduse agregaat - ehk kogunäitajate uurimisega 4) Mikroökonoomika ei uuri tavaliselt majanduse ...................... (üksiknäitajaid/kogunäitajaid) 5) Majanduse kogu - ehk agregaatnäitajateks on näiteks ............... (ettevõtte majanduskasum/SKP/töötuse määr) 15 5
Hind kujuneb tasemel, mis määratakse nõudmise kõveratega ja on võrdne pakkumisega. 32. Matemaatiline suund poliitilises ökonoomias. Walrasit võib lugeda koos Willian Stanley Jevonsiga ning itaalia ökonomisti ja matemaatiku Vilfredo Paretoga (1848-1923) silmapaistvaks matemaatilise koolkonna esindajaks. Eri koolkonnana formeerus matemaatiline suund poliitilises ökonoomias alles 1870. aastail. Selle loomisel etendasid olulist osa marginalistid. Matemaatilist koolkonda iseloomustab kõigepealt matemaatilise meetodi kasutamine majandusnähtuste selgitamisel. Näiteks kasutasid ka Austria koolkonna teadlased oma töödes tihti matemaatilisi skeeme ja tabeleid. Erinevalt varasematest majandusteadlastest kasutasid aga matemaatilise koolkonna esindajad matemaatilisi meetodeid mitte abimaterjalina, illustratsioonina, vaid kui uurimismeetodit. Seejuures ei vaadatud matemaatilisele meetodile kui ühele paljudest, vaid kui ainsale võimalusele
1.8. MAJANDUSTEOORIA AINE, OBJEKTI EVOLUTSIOON Koos majandusteooria arenguga muutusid ka seisukohad selle aine ja praktilise funktsiooni osas Majanduslikku mõtte peamised koolkonnad ja suunad Aine 1. Merkantilism Rahvuslik rikkus Füsiokratism Klassikaline poliitökonoomia 2. Marksism Tootmissuhted 3. Ajalooline koolkond Rahvamajandus tervikuna 4. Neokassikud (marginalistid) - mikroökonoomika Majandussubjektide käitumine, nende poolt eesmärkide saavutamise teed ja vahendid 5. Keinsism - makroökonoomika Rahvusliku majanduse kui terviku funktsioneerimine 6. Institutsioonilis-sotsioloogiline suund Institutsioonid ja institutsionaalsed muutused 7. Neoklassikalise sünteesi teooria economics Rahvuslik rikkus, inimkäitumise vormid ja motiivid piiratud (P
annaabi.ee 
