Sotsiaalne tõrjutus vastandub turvalisusele ja kaitstusele, mis on nii isiku, perekonna, riigi kui ka ühiskonna seisukohalt soovitud ja väärtustatud olukord. Sotsialses tõrjutuses tõuseb esile indiviidi ja ühiskonna vaheliste seoste nõrgenemine see on olukord, kus 10 inimesed satuvad sotsiaalselt ja kultuuriliselt hinnatud asendist marginaalsesse asendisse. On võimalik, et ühiskond tõrjub endast indiviidi, teisalt võib indiviid norme eirates ennast ka ise ühiskonnast eraldada. Nii turvalisus kui ka sotsiaalne tõrjutus on seotud heaoluga. Heaolu võib käsitleda kui olukorda, kus inimesel on võimalik oma olulisemaid tarbeid rahuldada. Kui inimene on ilma jäetud millestki niisugusest, millele tal on õigus ja mille enamus saab, kui on takistatud tema integreerumine ühiskonda, siis on põhjust rääkida
Chirac vähendab presidendi valitsemisaega 7lt a viiele , et parlamdendi ja pres valitsusajad langeksid kokku , suureneks pol stabiilsus. Pol süsteem oma põhiolemuselt selge ja ühene . Paremal alati konserv jõud, vasakul poolel konkurents sotsialistide ja kommunistide vahel . V vabariigil on olnud pol parteidele järgmised mõjud: · Vasaktiival kommunistride marginaliseerumine. Pr , mis II MS järel kus oli suuruselt II komm jõud, nüüd on kommunistid Pr pol võrdlemisi marginaalsesse rolli ja on tükeldatud väkesteks parteideks . Ala carte communism kommunistlik leer koorsneb suurest hulgast erinevatest radikaalsusastmega kommunistlikest grupeeringuteks . · Sotsialistide tõus suurimaks vasakjõuks. Vasaktiiva vaieldamatu liider. Sots selge lähenemine konserv oma pol tõekspidamistes ja programmis. · Gaullistlik partei , mis on edukas konservatiivse tiiva koondamine. Prantsusmaa näide selgelt ühe liidri / isiku ümber ehit pol süs
inimsuhetes (eelkõige indiviidile lähedastes sfäärides - peresuhetes, kooliklassis, eakaaslaste hulgas jne.).Indiviid tajub sotsiaalset tõrju- tust kaitsetusena. Turvalisus väheneb, kui tulevikku on raske ette näha, kui harjumuspärane tegutsemine võib anda ja annabki oota- matuid tulemusi. Sotsiaalselt tõrjutu on sunnitud elama elu, mis ei tulene tema oma valikutest ja vabast tahtest, seetõttu tunneb ta end millestki ilmajäänuna, kõrvalejäetuna, marginaalsesse positsiooni sattununa. Tõrjutusel, mis ilmneb ühes valdkonnas, on kalduvus laieneda ja tungida muissegi valdkondadesse. Lapsepõlves ilmneb sotsiaalne tõrjutus eelkõige kaitse, hoolitsuse ja osaluse puudujääkidena. Kirjeldades sotsiaalselt tõrju- tud lapse arengukäiku, käsutatakse sageli väljendust "deprivatsiooni ring". Juba esimestel eluaastatel hakkab turvalisuse puudumisel välja kujunema separatsioonihirm, tekib mahajäämus emotsionaalses, sot-
annaabi.ee 
