ÜLEMINEK UUELE VALUUTALE(2) • Kehtestati vääring- kroon, sellele vastas 100 marka • 1924 hakati kasutama väliskaubanduses • 1. jaanuarist 1928 kasutati igapäevastes tehingutes • Välislaenu abil võrdsustati Eesti krooni väärtus 100/248g puhta kullaga • Seoti jäigalt inglise naelaga • Kurss lasti vabaks 1933 üleilmse majanduskriisi ajal RAHATÄHED • Pangatähed ei saanud õigeks ajaks valmis, 1928 ringluses 100-margased trükiga ÜKS KROON EESTI KROON • Eesti kroon oli aastatel 1924–1941 ning 1992– 2010 Eesti Vabariigi ametlik valuuta. • Valitsuse eelnõus oli raha uue nimetusena pakutud „taaler", mis võrdus 100 krossiga. • Jaan Tõnisson pakkus nimeks omaloodud nime "kuldar", mis pidi koosnema sajast pennist ja võrduma kuldfrangiga • Tugev toetus oli ka nimedel "esta" ja "est", kuna Lätis on "latt" ja Leedus "litt“.
Samal ajal oli Eesti vabariigi esimese raha nimetuseks määratud Eesti mark. Et riigipanga rajamine võttis aega, kuid riigikassa juba tegutses, otsustas valitsus hakata raha väljastama kõigepealt riigikassatähtedena. Ajutise valitsuse 9. detsembri 1918. aasta määrus andiski Rahandusministeeriumile õiguse emiteerida riigikassatähti, kusjuures Eesti mark võrdsustati Saksa idamargaga. Otsustati välja lasta 5-, 10-, 20- ja 50 pennised ning 1-, 3-, 5-, 10-, 50-, 100-, ja 500 margased riigikassatähed (Lisa 2). Kuna riigil puudus paberraha tagatiseks vajalik kullareserv, otsustas Ajutine Valitsus, et ,,riigikassatähtede eest vastutab Eesti riik kogu oma varandusega ja sissetulekutega". Marga valik ei olnud juhuslik. Oma seadusandluse puudumisel kehtisid Eestis esialgu veel Saksa okupatsioonivõimude seadused, mis olid siin käibivaks vääringuks määranud 5 Saksa marga
hädarahadena. Neid trükiti kuni 1919. aasta septembrini kokku 250 miljoni marga eest. Samal ajal algasid ettevalmistused pärisraha väljaandmiseks. Juba 9. detsemril 1918 oli valitsus heaks kiitnud kinstnik Peet Areni ettepaneku moodustada komisjon, mis töötaks välja Eesti postmarkide, raha ning lipu kujunduse. Otsustati välja lasta 5-, 10-, 20- ja 50 pennised ning 1-, 3-, 5-, 10-, 50-, 100- ja 500 margased riigikassatähed. Igakordse emissiooni suuruse pidi paika panema Ajutine Valitsus. Määrati kindlaks ka vahekord seni käibinud rahamärkidega: ühemargane Eesti riigikassatäht pidi võrduma ühe idamargaga või viiekümne idakopika ning ühe Saksa margaga. Kuna riigil puudus paberraha tagatiseks vajalik kullareserv, otsustas Ajutine Valitsus, et riigikassatähtede eest vastutab Eesti riik kogu oma varanduse ja sissetulekutega
Peeter Põld esimene haridusminister (ühtluskooli rajaja), Eesti rahvusliku kooli rajaja. Oli Eesti kooli- ja riigitegelane, ning Eesti Ajutise Maanõukogu liige. Carl Heinrich Niggol - Eesti eelkoolipedagoogika rajaja Theodor Ussisoo töötas välja kirja eeskujud. Teodor Ussisoo kirjutas hulga tehnika-, puutöö- ja kirjakunsti õpikuid ja käsiraamatuid. Ta kujundas muu hulgas Eesti Vabariigi esimesed, 1919. aastal käibele võetud 50-pennised ning 1-, 3-, 5- ja 25-margased rahatähed. Ta kujundas ka postmarke. Johannes Käis kõige viljakam koolimees. Käisi koolkond seadis eesmärgiks, et õppimine oleks huvitav ja arendav. Töövihikute, õpikute ja juhendmaterjalide koostaja- väljamõtleja. Johannes Käis rakendas kooliuuenduslikke põhimõtteid ja korraldas õpetajate koolitust uuenduspedagoogika alusel, ta oli viljakas kooliuuenduslike ideede propageerija. Voldemar Raam Rakvere Seminari väga uuendusmeelne direktor. Tema juhtmõte:
annaabi.ee 
