• absoluutset kõrgust ehk kõrgust geoidist mööda loodjoont • geodeetilist kõrgust ehk kõrgust ellipsoidist mööda normaali • suhtelist kõrgust ehk kõrguskasvu Absoluutne kõrgus H määratakse mere või ookeani keskmisest pinnast, mida nimetatakse nullnivoopinnaks. Nivoopind on rahulikus olekus vedeliku pind, mis on igas punktis risti loodjoonega. Seega absoluutsed kõrgused määratakse geoidil. Nullnivoopind määratakse paljude aastate vaatluste põhjal veemõõdulati ehk mareograafi andmetel. Aastast 1946 arvestatakse Eestis absoluutset kõrgust Kroonilinna nullist, mis on määratud Läänemere keskmise nivoopinna alusel aastatel 1825-1840. Käesoleval ajal on meil kasutusel nn Balti kõrguste süsteem – BK77. Absoluutkõrgused Eesti alal on kõige suurema absoluutse kõrgusega Suure Munamäe tipp. Punkti absoluutne kõrgus määratakse nivelleerimise teel. Kõrgtäpse nivelleerimise tehnoloogia võimaldab määrata absoluutseid kõrgusi mõne millimeetri täpsusega
elustikule kui inimese tervisele ohtlikes kogustes; Intensiivne sulamiseni. Vee liikumist Laanemeres pohjustavad: ·Tuul; laevaliiklus, vette satub 20-70 tuhat tonni naftaprodukte aastas; ·Rohugradiendid: tiheduse erinevusest (temperatuur, soolsus) , Voorliikide sisserandamine; Hapnikupuudus Laanemere veetaseme erinevusest. Veetaset saab maarata: Vaatlustega suvikutes; Uputatud keemiarelvad, lahinguvarustus; Elupaikade veemoodulatilt; Mareograafi abil; Veealuste rohuandurite abil; havimine; Rannajoone muutmine, merre ehitamine; Kiirlaevade Satelliitseire abil; Matemaatilise modelleerimise abil. Laineid lained; Kalastiku ulepuuk. Laanemeri on uks enam uuritud mere pinnal (merelaineid, pinnalaineid) pohjustavad tuul; meresid maailmas. Sellegipoolest on siin toimuvaid protsesse atmosfaarirohu muutused; teiste taevakehade (Kuu ja Paikese) vordlemisi keeruline modelleerida
1 Geoidiks nimetatakse maailma ookeanide ja merede rahulikus seisus olevat veepinda, mis on mõtteliselt laiendatud maismaa alla. Geoidi pind on absoluutkõrguste määramisel nullnivoopinnaks e. nivoopinnaks, mida kasutatakse nivelleerimisel. 5. Kuidas määratakse absoluutsed kõrgused? Absoluutsed kõrgused määratakse nullnivoopinnast, mis on määratud paljude aastate vaatluste põhjal veemõõdulati või mareograafi näitude alusel. Absoluutne kõrgus on seega nullnivoopinna ja määratava punkti vaheline loodjoonesuunaline kaugus. 6. Milliseid kõrgusmärke kasutatakse nivelleerimisel? Kõrgusmärgid on geodeetilised märgid, milledele on määratud kõrgused geomeetrilise nivelleerimisega. Kõrgusmärkidena kasutatakse reepereid ja seinamärke. Pinnasereeper (betoonalusega raudbetoonmonoliit) asetseb kuni 2 m sügavusel. Reeperi ülemine ots on harilikult 25-50 cm sügavusel.
(Karli) Riigi kõrgusvõrk rajatakse kõrgtäpsete ja täpsete (I, II ja III klassi) nivelleerimiskäikude süsteemina, mis on maastikul kindlustatud püsireeperitega. Püsireeperiteks on maa-alused põhja-, fundamentaal- ja pinnasereeperid ning seinareeperid ja -märgid. Eesti riikliku kõrgusvõrgu reeperite absol. kõrgused on arvutatud Soome lahe keskmise nivoo suhtes Kroonlinna nullist 1977 a. Enne Kroonlinna nulli oli Eestis kõrgusvõrgu lähtenivooks Tallinna sadamas asuva mareograafi aastatel 1923 kuni 1932 registreeritud andmete põhjal määratud Soome lahe keskmine veetase. Reeperite kaugus on keskmiselt 1,5 kuni 2 km, seinamärkide vahekaugus on 10 kuni 15 km. Tänapäeval kasutuses oleva I klassi (ehk kõrgtäpse) nivelleerimiskäigu kõrguskasvude keskmised vead on: juhuslik viga alla 0,4 mm/km ja süstemaatiline viga alla 0,04 mm/km. Reeper on geodeetiline kõrgusmärk. Reeper on paigaldatud selleks, et säilitada ja tähistada
annaabi.ee 
