Liis Tiks Tep09 Mardipäev Sisukord Mardipäev Maskeerimine Mardipere Mardilaulud Mardipidu Marditoidud mardipäev Mardipäev on rahvakalendri tähtpäev mida tähistatakse 10. novembril. Mardipäeva tähistatakse ringijooksmisega. Mardipäeval jooksid ringi nii täiskasvanud kui ka lapsed, kes olid end riietanud tumedasse riietusse. Marti jooksjad tõid pererahvale viljaõnne. Mardipäevast algas töö ja talveaeg. maskeerimine Martidel olid seljas musta või tumedat värvi rõivad või pahupidi pööratud kasukad. Kasutati igasuguseid käepäraseid vahendeid, nagu takkusid,
maskide abil loomadeks, ametimeesteks, kuraditeks, nõidadeks, kuulsateks sõdalasteks või muudeks tuntud tegelasteks. +Kombeks oli peale laulmise ja pillimängu käratseda ja lärmata, kolistada, helistada kellasid, taguda esemeid kokku. Arvatavasti oli see kõik mõeldud halbade jõudude eemalepeletamiseks. +Kohe pärast andide kogumise lõppu võidi jagada annid omavahel võrdselt ära, nagu tihti tänapäeval tehakse. Kui sanditamas käisid noored inimesed, peeti mardipidu päeva või paari pärast. Peoks valmistati kogutud kraamist toitu, mehed jõid mardiõlut. Pidu võis kesta mitu päeva. Enamasti oli selle paigaks seltsimaja, varem ka mõni suurem talumaja. +Martidel ja kadridel olid alati ka vitsad kaasas, millega pererahvale löödi tervist, kuid ka nuheldi neid, kes olid olnud laisad: lapsi, kes lugeda ei osanud, tüdrukuid, kellel käsitöid oli vähe ette näidata, ninakaid.
Esimesena astus tuppa mardiisa, kes kaasas olevast kaelakotist teri põrandale külvas ja seejuures viljaõnne soovis. Seejärel mardid tantsisid, esinesid ja küsisid ande. Peamiselt anti martidele toiduaineid, aga ka viina, õlut ja raha. Ka nende jaoks, kes mardijooksus ei osalenud, oli toidulaud mardipäeval pühapäevasem. Nii püüti meelitada põlluhaldjaid, et põud ega paduvihm põllule liiga ei teeks. Toitu oli tavaliselt rikkalikumalt, eriti liha. Mardipidu ja mardipulmad Kohe pärast andide kogumise lõppu võidi jagada annid omavahel võrdselt ära, nagu tihti tänapäeval tehakse. Kui sanditamas käisid noored inimesed, peeti mardipidu päeva või paari pärast. Peoks valmistati kogutud kraamist toitu, mehed jõid mardiõlut. Pidu võis kesta mitu päeva. Enamasti oli selle paigaks seltsimaja, varem ka mõni suurem talumaja. Lääne-Eestis oli tavaks pidada mardipulmasid, mis kestsid vahel pikemat aega
või vankri katusele viia ja igasuguseid muid tempe teha. Aga ka majja saamine ei kindlustanud tempude eest, sest mõnikord tassiti vargsi teise peresse osa majariistu, pilluti põrandale linaseemneid või riisi, määriti juhtumisi pererahvas nõe või tahmaga, visati hoopis vett kaela (võrdle kadrititega, kes ilmast ilma pissis pererahva märjaks). Paljudel neist vempudest usuti olevat õnnestav, edu ning viljakust tagav mõju. Mardipidu Kohe pärast andide kogumise lõppu võidi jagada annid omavahel võrdselt ära, nagu tihti tänapäeval tehakse. Kui sanditamas käisid noored inimesed, peeti mardipidu päeva või paari pärast. Peoks valmistati kogutud kraamist toitu, mehed jõid mardiõlut. Pidu võis kesta mitu päeva. Enamasti oli selle paigaks seltsimaja, varem ka mõni suurem talumaja. Mardipulmad Lääne-Eestis oli tavaks pidada mardipulmasid, mis kestsid vahel pikemat aega. Sinna