Eeskujuks said antiikkujude kunst, kirik pidi andma privileegid kesksele kohale kunstis kirjanduses muusikas asus inimene. Maailma kirjandus kunst muusika muutus ilmalikumaks 16. Saj hakkasid teineteisest eralduma vokaal ja instrumentaal muusika. Võeti kasutusel uusi pille klavesiin, vioola, klavikord, viola da gambo, pommer ja krummhorn. Muusiak sanrites tulid kasutusele : · Motett- koorilaul nii ilmaliku kui ka vaimuliku · Mardikal- karjuse laulust välja kasvanud armastus- või looduslaul · Reekviem- surnute mälestusek kirjutatu missa Kui kujutasvas kunstis asi domineerivaks istaalia siis muusikas madalmaad. vasta õpiku põhjal: Kõrgrenessans 13. oktoober 2008. a. 13:07 Madalmaad 1475-1477 hävitas FRA sõjas Urgundia ja muusikud paisati mööda maailma laiali. Tekkis kosmopoliitselt ühtne kultuur Uueks keskuseks sai FRA kuningakoda ja Habsburgide õukond Austrias ja Põhja-Itaalias.
nagu templi kassalaegas lesknaise veeringut endasse ahmates.” lk194 Neid lauseid küll jagus kuid tõin välja ühe neist lausetest, mil pidin lihtsalt silma kinni pigistama ja üle kere värisema ning soovima, et ma poleks kunagi seda lauset lugenud. “Aga,” ütlesin mina, ,,kui tähtedesse on kord kirjutatud kõik, mis meiega juhtub, siis ei saa mardikas karvavõrdki meie saatust muuta ja mardikal ei saa olle mingit väge selle suhtes, mis meiega juhtub.” Selle peale solvus Kaptah väga ja ütles: ,,See on loll jutt ja haiseb nagu seasõnnik. Sest kui on nii, nagu sina ütled, siis on kindlasti tähtedesse kirjutatud, et mardikas toob meile õnne, ja täpselt üles loetud kõik need suured ja väikesed sündmused, milles mardikas meile õnne toob, sest ilma
Füüsiline kaitse (nt pähklitel kest). Ehituslik kaitse (nt ogad, karvad, astlad). Seedimatuks olemine. Nt lingiin, mida imetajad ei seedi (vajavad baktereid). Varjevärvus. Nt ritsikal roheline, rohutirtsul pruunikas. Mimikri - kaitsekohastumuslik sarnasus. Mingi liik imiteerib ohtlikku liiki. Kaitsetu loom sarnaneb kujult, värvuselt või käitumiselt kaitstud või mittesöödava loomaga, kellel on silmatorkav kuju või hoiatusvärvus. Nt kollasne-must vöödistus sirelastel ja mõnel mardikal. Mitme erineva söödamatu looma ühesugune hoiatusvärvus. Nt punased mürgised putukad. Mimees – elusolendi kaitsekohastumuslik sarnanemine mittesöödava esemega (nagu nt kivi, kuivanud lehe vm taimeosa või väljaheitega). Ärritavad karvad. Käitumuslikud – nt surnu mängimine. 17.Kaitsemehhanismid loomadel. Varjevärvus ( maskeerimine värviga), hoiatusvärv (eredad toonid, mis viitaksid „olen mürgine”), mimikri
parm. 4.2. Miks vajavad pistesääsed verd? 4.3. Milliseid haigusi kannavad troopilistel aladel inimesele edasi sääsed? 4.4. Uuri internetist, milliseid haigusi võib inimesele edasi kanda toakärbes. Ülesanne 5. Täida ülesanne mardikate kohta (a-e). a) Kuidas nimetatakse mardikate kitiinist tiivapaari? b) Kuidas nimetatakse mardikate kokkupakitavaid tiibu? c) Milleks kasutavad mardikad suiseid? d) Millega putukas haistab ja kombib? e) Millised silmad on mardikal? f) Kuidas ta nendega näeb? Ülesanne 6. Lisaülesanne õpetaja valikul. Kirjuta iga organismi juurde (a-e) üks temale kasulik putukas ning see, millist kasu ta sellest putukast saab, ja üks teda kahjustav putukas ning see, millist kahju see putukas teeb. Püüa leida võimalikult erineva tähtsusega putukaid. a) Rebane. Kasulik putukas: … Kahjulik putukas: … b) Pääsuke. Kasulik putukas: … Kahjulik putukas: … c) Sinilill. Kasulik putukas: … Kahjulik putukas: … d) Inimene.
annaabi.ee 
