Sportlaste lihased Maratonijooksjale tuleb kasuks kergem kehakaal ning seega väiksemad lihased kauemaks vastupidavuseks, vastupidi sprinterile, kellele tulevad suuremad lihased just kasuks kiiruse saavutamisel. Samamoodi võib võrdluseks tuua rattasprinti, kus on suuremad lihased maksimaalse jõu rakendamisel lühikese aja jooksul kasulikumad, kui pikamaa ratturil. Põhiliselt oleneb igal spordialal erinevatest lihastest ja nende suurustest.
efektiivsust. Aeroobsed, rahulikud jooksud on vajalikud, kuna need aitavad organismil taastuda kiiretempolisest jooksust ja samal ajal lisavad treeningkilomeetreid. Harjutused peaksid olema mitmekülgsed jõuharjutused, venitused, koordinatsiooniharjutused, muude vastupidavusalade harrastamine jne. Maratonijooksmiseks on vaja tugevaid lihaseid ja head koordinatsiooni, nii et igasugused harjutused on selle saavutamiseks suureks abiks. Maratonijooksjale on puhkus eriti tähtis. Öösiti tuleb piisavalt magada ning treeningute vahel peab puhkama. Oluline on ka söömise ja joomise jälgimine. Toiduvalikust põhiosa peaks moodustama süsivesikud (60-70%). Proteiine peaks ühe päevatoidus olema 15-20% ja rasvu samuti 15- 20%. Treeningperioodi toit peab sisaldama toiduaineid, mis lisaks energiale sisaldab ka piisavalt vitamiine ja kiudaineid
30 21,1 km START 13.10 MyFitness´i soojendusvõimlemine 13.30 10 km jooksjate ja kepikõndijate START 14.30 Autasustamine 16.00 Finiši sulgemine 4 2.2 Stardimaterjalid: Stardimaterjalide väljastamine lõpeb 10 minutit enne starti. Stardimaterjalide väljastamine toimub isikut tõendava dokumendi alusel. Infopunktist on võimalik kõigil soovijail juba eelnevalt kätte saada oma stardimaterjalid (stardinumber koos kiibiga, maratonijooksjale Nike jooksu särk jm). Kui vähegi võimalik, tule ja võta oma stardimaterjalid varakult välja. Juhul, kui Sa ei saa isiklikult stardimaterjalidele järele tulla, võib seda Sinu eest teha ka sõber, kes kinnitab kohapeal numbri kättesaamise oma isikuandmetega (telefon ja allkiri). 2.3 Riietumine ja pakihoid: Võistluskeskuses on võimalik riietuda ja anda hoiule pakke. Riietumine ja pakihoid asuvad Kaarli pst haljasalal
Kui eesmärgiks on kolme tunni alistamine, siis 10 km aeg peaks olema alla 43 minuti. 5.Harjuta mitmekülgselt Jõuharjutused, venitused, koordinatsiooniharjutused, muude vastupidavusalade harrastamine jne. viivad kõik eesmärgi täitumise poole. 42 km jooksu lõpuosas vajad ka tugevaid lihaseid ja head koordinatsiooni. Maratoni jaoks treenides lihaste treening, nõtkus ja teovõimelisus on vajalik juba vigastuste vältimiseks. Samuti on abi ka massaazist. 6.Puhka piisavalt Puhkus on maratonijooksjale eriti tähtis. Lihtne on harjutada iga päev, tõstes järjest koormust ja joosta pikemaid maid, aga tõsist oskust nõuab piisaval määral puhkamine ja seda enne kui üleväsimus ja/või vigastused seda nõuavad. Öösiti peab piisavalt magama ja seda eriti hilisõhtustel tundidel. Kui treenid puhkuse ajal või treeninglaagris tavapärasest enam, varu endale aega päevasteks uinakuteks. Argipäevadel pane tähele ka tavaelu füüsilisi ja psüühilisi toiminguid ja
annaabi.ee 
