Jõesilm Jõesilm on maolaadse kehakujuga, esmapilgul angerjat meenutav kala. Rangelt võttes ei kuulugi ta kalade hulka, vaid hoopis sõõrsuude klassi, sest tõelistest kaladest on ta tükk maad madalamal arenguastmel. Suu asemel on tal sarvhammastega imilehter, nahk on soomusteta, pea külgedel on seitse paari lõpuseavasid. Selg ja küljed on metalselt läikivad tumehallid, kõht valkjaskollane. Peale selle pole silmud head ujujad, vaid liiguvad edasi maotaoliselt loogeldes. Võivad kasvada kuni poole meetri pikkuseks ja kaaluda kuni paarsada grammi. Eestis asustab jõesilm pea kõiki Soome lahega seotud jõgesid, kõige silmurikkam on Narva jõgi. Silmu puhul väärib tähelepanu tema iseäralik elukäik ja areng. Ta suundub kudema merest jõgedesse, valides selleks välja kiirevoolulised ja kivipõhjalised kohad. Kudemise ajal toimuvad aga silmuga mitmed muutused: sarvhambad nüristuvad (kudemise ajal ta
ee Jõesilm on: ussjaliku kehakujuga kala, mis kuulub sõõrsuude klassi, ta meenutab angerjat ja on keskmisest kalast rohkem alaarenenud. Tal on suu asemel imelehter, millel on sarvhambad. Jõesilmul luustik puudub, keha toes koosneb kõhretükikestest; samuti puuduvad jõesilmul rinna- ja kõhuuimed. Kere värvus varieerub: mereelu perioodil on see pronksjas, jõgedesse rännanuna muutub mustjas- või sinakashalliks Silmud pole ka just kõige paremad ujujad, nad liiguvad edasi loogeldes maotaoliselt. Silmude nahk on soomusteta ja pea külgedel on tal seitse paari lõpuseavasi. Silmud kasvavad kuni poole meetri pikkuseks ja kaaluvad kuni paarsada grammi. www.sunsite.ee ajakiri.kalastaja.ee Elupaik: Jõesilm on tüüpiline siirdekala, kes suurema osa oma elust veedab meres, ent pulmade pidamiseks rändab massiliselt merre suubuvatesse jõgedesse. Jõesilm
paarikesele, mõne arvates aga hoopis roose puistava Puto poole. Kas lõbu ja mängu kehastav Puto on hoopis kaassüüdlane? Kunstlikkus ja pettus, mille võrku Bronzino tegelased püüavad meid mässida, tuleb ilmsiks allegooria kaudu. Venus and Cupido Pika kaelaga Madonna Parmigianino ,,Pika kaelaga madonna" on Itaalia manerismi üks tähtteoseid. Madonna hoiakus on Michelangelo maotaoliselt väänlevat figuuri. Madonna pakub õukondlikpeenutseva zestiga rinda jeesuslapsele, kes magab tema süles justkui elutuna ja kellel nagu polekski luid. Tahtlik on kontrast vasakult sisse trügiva abistava ingli ja parempoolsel taustal asuva ,,prohveti" vahel. Kuid jalgade asendi ja pilgu poolest on nad sarnased. Jeesuslaps on ebaloomulikult suur nign tundub, nagu kukuks kohe maha. Madonna ise on aga ebaloomulikult suur, võrreldes temast vasakul olevatega
paavst Clemens VII. Kui Sixtuse laemaalil on 350 figuuri, siis freskol "Viimne kohtupäev" koguni 400. Fresko tegemine võttis üle nelja aasta (1537 - 1541), veidi kauem, kui Sixtuse kabeli lae maalimine. "Viimse kohtupäeva" keskseks figuuriks on Kristus - range, raevunud ja kõigutamatu kohtunik, kes eraldab halastamatu käeliigutusega patused õiglastest. Kristuse üks käsi näitab üles - taevasse, teine alla, saates põrgu patuste kehad. Nendest maotaoliselt kokku põimunud kehadest õhkub meeleheidet, õudust, segadust. Kristust on Michelangelo kujutanud ebatraditsiooniliselt: habemeta, atleedina. Kristuse ema Maarja surub end arglikult oma poja vastu, justkui kartes patustele halastust paluda. Pühakud, prohvetid, patriarhid on moodustanud Kristuse ümber kaitseringi. Mehed vaatavad Kristusele hirmunult otsa, naised on pööranud Neitsi Maarja eeskujul pilgu kõrvale. Taas on