On piisavalt tõendeid, et ka eestlased olid ka vikingid, kes tegid kauba reise ja rüüsteretki üle mere teistese sadamatesse. Tollal oli põhiliselt kahte tüüpi laevad- suuremad pikemate sõitude jaoks ja väiksemad kohalikeks sõitudeks. Vikingilaevad olid tekita ühemastilised alused pikkusega 21 kuni 23 meetrit, laius kuni viis meetrit ja kõrgus kuni kaks meetrit. Laevade vöör- ja ahter täävid olid kõrgele tõstetud ning kaunistatud. Laeva täävil olev lohe- või maopea kujutis pidi kaitsma laeva ning kohutama vaenlasi. Mastis oli üks suur nelinurkne puri (see puri võeti kasutusele vanas Egiptuses 3000 aastat e. m. a., Põhjamaadesse ilmus alles esimese aastatuhande keskel). Edasiliikumiseks kasutati ka kuni kuuteist paari aere. Laeva juhiti ahtri paremas pardas oleva rooliaeruga- sellest ka nimetus tüürpoord. Et mitte murda rooliaeru, silduti laeva vasaku pardaga. Inglise keeles nimetetakse vasakut parrast tänapäevani port side- „sadama külg“
Need kahe ehiskrae all olnud ripatsid olid matustel erilise thendusega: tehnilised rekvisiidid, nagu suur ripats, mis mansetina krae seljapoolsel osal oli meldud vasturaskusena, olid sageli ka lihtsalt ehteasjad. Linaste ribade alt tulid lpuks nhtavale ka Isise smbol, kaks Osirise smbolit ja rohelisest pldpaost skepter. Nende all olid kaks palmi- ja maokujulist ripatsit. Jrgmise tekstiilikihi all olid pldpaost Thothi kujutis, punasest karneoolist maopea, lasuurkivist Horos, pldpaost Anubis ja samast materjalist paprusskepter. Kige alumise riidekihi all oli kaheksa amuletti: inimpealine tiivuline madu, kuningboa, kahekordne kuningboa ja viis raisakotkast, tpsemalt Nechbeti raisakotkast. Neil surnud vaarao kaelas olnud arvukatel amulettidel oli vaid ks mte: kuningas pidi oma teel surnuteriiki kaitstud olema. Rahvas uskus kindlalt amulettide jusse. 7.2. Muumia paljastamine Kakskmmend ks amuletti tuli nhtavale Tutanhamoni lahkamisel
Kasutati rohkem sisevetel.Põhjaranniku ida osas nimetati veneks keskmise suurusega merepaati 3.Haabjas-väike terava põhjaga ja kiiluga L 3-4,5 m teravate otstega paat kalapüügiks rannavees Eesti põhjarannikul Algselt õõnestatud haavapuu tüvest, hiljem kandus nimetus ka laudpaadile 4.Viikingi laev-tekita ühemastiline alus(L-21-23m B-5m,H-1,0-2,0m)Laeva vöör ja ahtertäävid olid kõrgele tõstetud ning kaunistatud. Laeva täävil oli lohe või maopea kujutis. Mastis oli üks suur nelinurkne puri.Põhjamaades võeti puri kasutusele alles 500a.Liikumiseks kasutati ka kuni 16 paari aere. Laeva juhiti paremas pardas oleva roolia- eruga.Laevade reelinguile kinnitatud kilbid kaitsesid nii lainete kui vanlase noolte eest.Pikematel reisidel oli laevas 30 meest. Navigeerimine- kaldalähedal,päikesekivi. Ka muinaseestlastel olid kasutusel seda tüüpi laevad Väiksemat kaubaveoks kasutatavat viikinglaeva nimetati knorriks
annaabi.ee 
