mäe tippu, kus ta pidi seisma valge pöögi okste all ning ootama Nõia tulekut. Täiskuul saabuski Nõid, nad tantsisid ja järsku ilmus kohale tundmatu mees. Kalur lõi meest nähes kartma, tegi oma rinna ees ristimärgi ja hüüdis Jumalat appi. Vaevalt oli ta seda teinud, kui nõiad kriiskasid, tundmatu mees kadus metsa ja Nõid üritas ka Kaluri haardest vabaneda. Kalur nõudis Nõialt antud lubadust, et too talle saladuse avaldaks. Nõid võttis vöölt noa, millel oli rohelisest maonahast pea, ning andis selle Kalurile. Kalur läks randa ja ta Hing palus tal seda mitte teha, aga Kalurit huvitas ainult armastus Merineitsi vastu. Hing palus lõpuks, et Kalur annaks talle vähemalt südame kaasa, aga Kalur seda ei teinud. Hing lubas teda iga aasta külastada. Aasta möödus ja Hing tuli mere äärde. Hing ütles, et ta rändas vahepeal itta ja sai teada, et sealt tulevad kõik tarkused. Ta jutustas Kalurile loo, kuidas ta Tarkuse peegli sai. Hing pakkus talle
Igal karakteril oli oma tämber. Õukonnas tegutses oma orkester. Aaria Soololaul, ühe tegelase(näitleja) esitus. Laulja laulab aariat, kui tema tundeseisund on jõudnud kulminatsiooni. Annab orkestrile märku ääle kõrgendamise või sõna pikendamisega. Trummid Gong(kõige tähtsam), king, kellad, taldrikud, Keelpillid Kin(7-keeleline, tsitrilaadne, siidist keeltega), pipa(lautosarnane, 4 keelt), san- xian(bandzolaadne, kõlakorpus on kaetud maonahast membraaniga), er-hu(2 keelega poogenviiul) Puhkpillid trompet, flööt, topeltaulos, sheng(suuorel kõrvitsast põhjaga) India Muusikat peeti kõigist kunstidest kõige olulisemaks. Veeda India püha ilmutusraamat sanskriti keeles. Veeda hümne (vanimad muusikanäited, u. 3000 a.) kanti ette retsiteerides e. lauldes lugedes. Rigveda Esimene teadaolev kirjalik allikas muusikast, milles oli lisaks hümnidele ka muusikateooria. Muusika aluseks oktaav, mis jagatud 22-ks tooniks
valitsesid. Kreeka filosoof, Platon samastas teda Liibüa jumalusega, Neith-iga, kes oli sõjajumalanna, kuid tema iseloomustamiseks tihti näidati teda rasket tööd tehes või kudumas. Ateena on samuti tuntud kui tarkuse ja nutikuse jumalanna, ta oli samuti ka kudumise ning teiste käsitööde kaitsejumalanna. Teda on sageli kujutatud koos kakuga ning on väga tihti kujutatud koos võidujumalanna, Nike-iga. Ateena kannab rüüd kas lamba- või maonahast ning müütide järgi olevat talle kinkinud selle Zeus ise. Samuti on sageli teda kujutatud kiivriga ning kilbiga, millel on Gorgo pea, arvatakse, et see kilp on Perseuse üllas kingitus. Madu on tihti kujutatud kas Ateena oda või sau otsas ronivat. Ateena on Kreeka mütoloogias väga paljude kangelaste abistaja, nagu näiteks Odysseus, Jason ning Herakles. Klassikalistes kreeka müütides, pole tal kunagi olnud elukaaslast või armukest, seega on teda tihti kutsutud ka ,,neitsi Ateena'ks"
annaabi.ee 
