Magu Histoloogiliselt eristatakse kolme ala: - mao läviseosa e. kardia (pars cardiaca) - maopõhi (fundus ventriculi) ja maokeha (corpus ventriculi) on ühesuguse histoloogilise ehitusega - mao lukutiosa (pars pylorica) Mao limaskesta ehitus Limaskest moodustab kumeraid välju (areae gastricae) tingituna maonäärmete grupiviisilisest paigutumisest Katteepiteeliks olev ühekihiline prismaatiline epiteel vooderdab ka maoväljadesse hulgaliselt avanevaid maolohukesi (foveolae gastricae). Maolohukestesse avanevad omakorda prooprias paiknevad maonäärmed - kardia-, päris- ja püloorusenäärmed Pärisnäärmed paiknevad mao funduse ja korpuse piirkonnas Kardia- ja püloorusenäärmed toodavad mukoidset sekreeti Mao pea- ja parietaalrakud · Pearakud toodavad seedeensüümi - pepsiini · Neil on suur basaalne tuum ja tsütoplasma sisaldab eosinofiilseid graanuleid · Graanulid sisaldavad inaktiivset ensüümi prekursorit, pepsinogeeni (tänu maohappele
mao lukutiosa – pars pylorica – liigub toit peensoolde. Lukutis asub lukutisulgur ja see takistab toidu edasipääsu, kuni see ei ole muutnud poolvedelaks kördiks. Maosein on 3-kestaline – limaskest (epiteel, proopia, subglandulaarkiht, limaskesta lihaskiht, submukoosa), 3-kihiline lihaskest ja serooskest. Limaskesta katab ühekihiline silinderepiteel. Iga epiteeliraku apikaalne osa on täidetud limaga. Mao limaskesta pinnal leidub arvukalt süvendeid – maolohukesi ehk foveoole – foveolae gastricae, kuhu avanevad mao pärisnäärmed, mis paiknevad proopias. Maonäärmetes eristatakse näärmekael, näärmekeha ja näärmepõhi. Näärmepiirkonnas esinevad näärmerakud: vähedif. kaelarakud ja kõrvalrakud toodavad lima. Parietaalrakud soolhapet ja pearakud pepsinogeeni. Pepsinogeen muutub soolhappe toimel pepsiiniks ehk valke lõhustavaks ensüümiks. Proopia on retikulaarne, esinevad lümfirakud, plasmarakud ja granulotsüüdid.
Vaba välispinnaga kohtades (kõhuosas) on välimiseks kestaks serooskest, mille moodustab mesoteeliga kaetud sidekude MAGU Koduloomadel on ühekambriline magu v.a mäletsejalised, kelle magu on mitmekambriline Histoloogiliselt eristatakse ühekambrilises maos läviseosa, maopõhja ja lukutiosa Mao limaskest moodustab volte Mao näärmete grupiviisilisest paigutumisest tingituna eristatakse limaskestas kumeraid välju ja maolohukesi Limaskesta katab näärmeline ühekihiline prismaatiline epiteel ja rakkude apikaalne osa sisaldab lima Lihttubulaarsed maonäärmed avanevad maolohukestesse ja neis eristatakse kitsust, kaelaosa ja põhjaosa Näärmetes eristatakse viit tüüpi rakke: Vähediferentseerunud kaelarakke Mukotsüüte, mis produtseerivad lima Parietaalrakke, mille põhiülesandeks on soolhape tootmine Pearakke, mis toodavad pepsinogeeni
Limaskest kaitseb end ka üle millimeetri paksuse pidevalt uueneva limakihi abil. Limaskest kaitseb ka mehhaaniliselt : soodustab toidu liikumist, väldib hõõrdumist ja koetraumasid. Toidus leiduvad kiu- ja teised karedad ained kattuvad kiiresti limaga. Limaskest moodustab kumeraid välju tingituna maonäärmete grupiviisilisest paigutumisest Katteepiteeliks olev ühekihiline prismaatiline epiteel vooderdab ka maoväljadesse hulgaliselt avanevaid maolohukesi. Maolohukestesse avanevad omakorda prooprias paiknevad maonäärmed Maomahla sekretsiooni regulatsioonis on võimalik eristada kolme faasi: 1. aju- e. kefaalfaas – toidu nägemine, haistmine ja maitsmine koos sellele järgneva todu mälumise ja nelamisega kutsub esile maomahla sekretsiooni. 2. maofaas – algab kohe, kui toit satub makku, sekretsiooni stimuleerivad nii füüsikalised (venitus) kui keemilised ärritajad. 3. soolefaas – saab alguse siis, kui toit jõuab kaksteistsõrmiksoolde
annaabi.ee 
