ja c) sukakujuline (väljaveninud). Mao osad: a)Lävis (cardia) – söögitoru suubumiskoht b)Põhi (fundus) – lävisest kõrgemale ulatuv osa c)Keha (corpus) – suurim, keskosa d)Lukuti (pylorus) – lõpposa, ülenev Mao seina ehitus: A.Mao limaskest: -pind kurruline, väikesel kõverikul tekib pikikurdude vahele nn. maotänav - kogu pind kaetud kõrgendike – maoväljadega, milledel maolohukesed – väljade all olevate näärmete avad Mao näärmed: a)Lävise ja lukuti osas massiliselt limanäärmeid b)Põhja ja keha osas nn. mao pärisnäärmed, mis toodavad maonõret. Maonõre (succus gastricus): -seedefermendid (-ensüümid) – toiduainete lõhustamiseks -soolhape (HCl) – valkude denatureerimiseks (selle abil: 1) aktiveerib ensüümid, 2) muudab valgud seeduvaks, 3) tapab baktereid)
vagudega ümbritsetud alad 1-6 mm annavad seanahast portfelli meenutava ilme - Maolohukesed foveolae gastricae MAGU GASTER maonäärmete ühissuudmed - sooltoru laienenud osa mahutav 1.5...4 liitrit Maonõre peamiselt valke lõhustavad ensüümid (pepsiinid), - pars anterior + pars posterior bakteriotsiidset soolhapet, vereloome sisefaktorit, lima (kaitseb)
mao piiril. Seedetrakt on tüüpiline torujas organ, ·Kihilise ehitusega -kestad (tunicae), mis omakorda koosnevad kihtidest (laminae). ·Eristatakse kolme kesta: I.Limaskestsisemine (t.intima, t.mucosa) II.Lihaskestkeskmine (t.muscularis, t.media) III.Adventitsiaalkestvälimine (t.adventitia)v.serooskest(t.serosa) Maolävises asendub söögitoru mitmekihiline epiteel ühekihilise silinderepiteeliga. Maolimaskestas paiknevad maolohukesed (foveoolid), millede põhjas asuvad maonäärmed, mis toodava HCl ja pepsiini sisaldavat maomahla. Maomahla (soolhape, pepsiin, lima) toodetakse ööpäevas 2-3 l. Suurima ja olulisema näärmete rühma moodustavad mao korpuse- ja põhjaosas asuvad pärismaonäärmed. Nende seinas paiknevad küllaltki suured katterakud. Need eritavad väga konsentreeritud soolhapet (pH=0,9). Pepsinogeen ja pepsiin ·Mao pepsiini toimel algab valkude lagundamine maos
annaabi.ee 
