Berliini vallutamine Jaanuaris 1945 hakkas Punaarmee Ida-Preisimaa kaudu tungima Saksamaale. Saksa väeosad alistusid. Aprillis 1945 algasid pikad lahingud Berliini pärast, mis lõppesid Hitleri enesetapuga. 2 mai kapituleerus Berliin. 8 mai kapituleerus Saksamaa. Jaapani vastupanu Hoolimata kaotustest jätkas 1944 vastupanu. USA vallutas Jaapani väiksemad saared ja alustas sealt teiste saarte lauspommitamist. Nõukogude Liit astus Jaapani vastu sõtta Manzuurias. Edasi vallutas Põhja-Korea, Lõuna-Zahhalini ja Kuriili saared. Sõja lõpetamiseks kasutas USA tuumapomme (projekt Manhattan). 6 augustil Hiroshimale ja 9 august Nagasakile. 2 september 1945 Jaapan kapituleerus ja II MS lõppes. Konverentsid ja lepingud August 1941 USA ja Suurbritannia (Roosevelt ja Churchill) sõlmisid Atlandi harta: · Kinnitasid, et ei soovi endale uusi territooriume · Lubasid taastada sõjas okupeeritud riikide iseseisvuse
Tallinna radikaalid-konkreetsemad, keskenduvad majandusele rohkem (eestvedaja Konstantin Päts/ Teataja), Sotsiaaldemokraadid-kõik on võrdsed(eestvedaja Peeter Speek/ Uudised) Venemaa 20. Sajandi alguses · Troonil tsaar Nikolai II (valitses 1894-1917) · Linnad moodsad ja võimsad · Talupoja ja töölise olukord väga halb · Valitsusvorm keskaegne Vene-Jaapani sõda · 1904-1905 · Ülemvõimu küsimus Hiinas (Manzuurias) · Venemaa saab haledalt lüüa 1905 aasta revolutsioon · 9. Jaanuar ,,Verine pühapäev'' · Streigid, miitingud, palvekirjad (mässulained) · Oktoobris ülevenemaaline streik 16. Oktoober lõpeb Eestis halvasti (94 surnut, 200 haavatut) · 17. Oktoober Nikolai II manifest (teadaanne) algab poliitiline aktiviseerumine *Sõnavabadus *Koosolekuvabadus *Ühinemisvabadus
Olles vastupidavad lubjale, kasutati neid anorgaanilisi muldpigmente buon´is (või tõelises) freskomaalis, mis on kõige kestvam seinamaalinguviis. Pigmendid, segunedes täielikult märja krohvipinnaga, muutuvad seinapinna lahutamatuks osaks. Kuna antiiksest Kreekast pole säilinud ühtki buon freskot, võib ajaloolise tähtsusega näidiseid näha väljakaevatud 1. sajandi Pompeji villades, varasemates Hiina Liao-yangi hauakambrites Manzuurias ja 6. sajandil maalitud Ajanta koobastes Indias. Mõned kaunimatest buon freskodest valmistasid renessansiajastul ltaalias Michelangelo ja Rafael, vastavalt Roomas Vatikani Sixtuse kabelis ja stanzades. Lisaks neile ülivärvikatele näidistele on muldpigmendid olnud kergelt kättesaadavaks ja suhteliselt odavaks vahendiks mitmesugustele vee ja õli alusel valmistatud värvide koloreerimisel. Seda tüüpi värve kasutatakse tavaliste majade krohvist ja puidust välis-ja sisepindade katmiseks.