Põhjuseks peeti masinaid. Hästi sagedased olid tööliste ülestõusud, mille käigus lõhuti masinaid, lootes saada palgatõuse ja paremaid töötingimusi. Kuid samal ajal arenes ühiskond tänu masinatele kiiresti. Samuti suurendas masintootmine töö viljakust ja alandas kaupade hindu ning soodustas hariduse levikut ja muutis ühiskonna seniseid tavasid ja moraalinorme. Tööstusrevolutsioon: Tööstusrevolutsiooni ehk tööstusliku pöörde alguseks nimetatakse manufaktuurtootmise asendumist vabrikutega. Leiutati uusi ja erinevaid masinaid, mida hakati kasutama peaaegu kõige jaoks, mida varem olid teinud inimesed endi kätega. Kuid masinate ülalpidamine nõudis suuri kulutusi. Seega sai tööstusrevolutsioon käivituda alles siis, kui ühiskonnas oli selle jaoks piisavalt raha, kapitali ning tööjõudu. Kuna usuti, et uute leiutiste pealt võib tulevikus palju teenima hakata, siis panustati osaliselt ka nende väljatöötamisse. Masinate juurde oli vaja
Oluliseks tegevusalaks kaubanduse kõrvalt jäi käsitöö. Meistrite, sellide, õpipoiste suhted olid täpselt paika pandud. Tsunftikord muutus rangemaks. Uue tsunfti moodustamiseks oli tarvus vähemalt kolme vastava eriala meistri olemasolu. 1675 kaotati Tallinnas Oleviste gild. Sakslased võitlesid oma juhtpositsiooni eest, kuigi jäid linnade elanikkonnas selgesse vähemusse. Käsitööndusliku tootmise teiseks vormiks olid manufaktuurid- suurettevõtted, kus käis tootmine käsitöö abil. Manufaktuurtootmise põhikskuseks oli Narva. Seal olid ettevõtted, mis töötlesid Venemaalt toodud lina ja kanepit Lääne-Euroopasse veoks. 1695.-1697. aasta näljahäda. Teadaolevalt Eesti kõige suurem näljahäda ehk nn Suur nälg. juba 1694 oli ilmastik viljakasvuks ebasoodne. Järgmisel aastal sadas suvi läbi külma vihma, seega ei saanud teha heina ning rukis ei valminud. 1696 aasta kevad oli väga külm ning suvel sadas taas vihma. Juba kevadel hakkasid talupojad nälga surema. 1697. kevadel sulas
Oluliseks tegevusalaks kaubanduse kõrvalt jäi käsitöö. Meistrite, sellide, õpipoiste suhted olid täpselt paika pandud. Tsunftikord muutus rangemaks. Uue tsunfti moodustamiseks oli tarvus vähemalt kolme vastava eriala meistri olemasolu. 1675 kaotati Tallinnas Oleviste gild. Sakslased võitlesid oma juhtpositsiooni eest, kuigi jäid linnade elanikkonnas selgesse vähemusse. Käsitööndusliku tootmise teiseks vormiks olid manufaktuurid- suurettevõtted, kus käis tootmine käsitöö abil. Manufaktuurtootmise põhikskuseks oli Narva. Seal olid ettevõtted, mis töötlesid Venemaalt toodud lina ja kanepit Lääne-Euroopasse veoks. 1695.-1697. aasta näljahäda. Teadaolevalt Eesti kõige suurem näljahäda ehk nn Suur nälg. juba 1694 oli ilmastik viljakasvuks ebasoodne. Järgmisel aastal sadas suvi läbi külma vihma, seega ei saanud teha heina ning rukis ei valminud. 1696 aasta kevad oli väga külm ning suvel sadas taas vihma. Juba kevadel hakkasid talupojad nälga surema. 1697. kevadel sulas
kodanikuks ja Suurgildi liikmeks. Käsitööndus: Linnaelanike oluliseks tegevusalaks jäi käsitööndus. Tsunftikord muutus senisest rangemaks. 1675 kaotati Tallinnas seni paljusid eestlasi hõlmanud Oleviste gild. Saksa meistrid keeldusid neid Kanuti gildi vastu võtmast ning suur osa endisi tsunftiliikmeid arvati nüüd lihtrahva hulka, kellel polnud kodanikuõigusi.. Käsitööndusliku tootmise teiseks vormiks olid manufaktuurid- suurettevõtted, kus valitses tootmine käsitöö abil. Manufaktuurtootmise põhikeskuseks oli Narva. 1695-1697. aasta näljahäda: Teadaolevalt kõigi aegade laastavam näljahäda Eestis. 1694. aastal oli ilmastik viljakasvatuseks ebasoodne. Järgmisel aastal sadas suvi läbi külma vihma , ei saanud teha heina ja rukis ei õitsenud ega valminud. Suvivilja hävitas sügisel varajane külm. 1696. aastal oli suvi taas külm, ikaldus oli väga suur. Juba kevadel hakkasid talupojad nälga surema. 1697. aastal sulas teede äärest välja palju laipu
annaabi.ee 
