paremale ? 8. Milline järguväärtus "siseneb" paremalt vabaksjäävasse järku, kui täiendkoodi nihutatakse vasakule ? UJUPUNKTARVUD (ujukomaarvud) UPA / UKA - floating point numbers 1. Millest koosneb ujupunktarv (ujukomaarv) ? 2. Mis on kinnispunktarv (KPA) ? 3. Mis on ujupunktarvu komponentide nimed ? 4. Kas mantiss on täisarv või murdarv ? 5. Kas astendaja on täisarv või murdarv ? 6. Millise tähega tähistatakse tavaliselt mantissi ja millise tähega tähistatakse tavaliselt astendajat ? 7. Kuidas leitakse/arvutatakse ujupunktarvu väärtus (ehk kuidas toimub astendaja rakendamine mantissile) ? 8. Millega võrdub ujupunktarvu väärtus, kui tema astendaja on 0 ? 9. Kumb on pikem (ehk koosneb rohkematest järkudest): kas mantiss või astendaja? 10. Mis määrab ujupunktarvu täpsuse (ehk määrab millise "sammuga" suudab UPA formaat esitada arvväärtusi)? 11
väärtus koodis väärtus koodis kahest kinnispunktarvust: mantissist ja astendajast. 9097,,/ 5121 75(-3)1 0000 mantissa × 2 H[SRQHQW 0 0 0001 1 1 Ujupunktarvu tegelik väärtus saadakse mantissi nihutamisel astendaja 0010 2 -3 poolt näidatud järkude võrra (ehk "astendaja rakendamisega mantissile"). 0011 3 -2 0100 1 5 Teguriga 2 DVWHQGDMD korrutatakse mantissi "0-llist kaugele" suureks või 0101 2 6
9097,,/ 5121 75(-3)1 0000 mantissa × 2 H[SRQHQW 0 0 0001 1 1 Ujupunktarvu tegelik väärtus saadakse mantissi nihutamisel astendaja 0010 2 -3 poolt näidatud järkude võrra (ehk "astendaja rakendamisega mantissile"). 0011 3 -2 0100 1 5 Teguriga 2 DVWHQGDMD korrutatakse mantissi "0-llist kaugele" suureks või 0101 2 6
välju ning erinevaid esitusviise. Täisarvud teisendatakse arvutis kahendsüsteemi ning esitatakse kahend-numbrite (bittide) jadana, ühte bitti käsutatakse arvu märgi esitamiseks. Arvu maksimaalne väärtus sõltub temale eraldatud välja pikkusest max = 2n" -1, kus n on välja pikkus bittides. Käsutatakse kähe-ja neljabaidilisi välju (16 või 32 bitti), millele vastavad arvude maksimaalsed väärtused 215 -1 = 32 767 ja 231-l =2 147483647. Reaalarvud esitatakse mantissi ja eksponendi abil: arv = m«p", kus m on mantiss, n - eksponent ja p - arvusüsteemi alus (2, 10 või 16). Mantiss esitab arvu numbreid, eksponent kõma mõttelist asukohta. Käsutatakse nelja- ja kaheksabaidilisi välju, millele vastavad esitustäpsused 6-7 (ühekordne täpsus) ja 15-16 (topelttäpsus) numbrikohta ning maksimaalsed väärtused umbes l O37 ja 10307. Ajaväärtus koosneb üldjuhul kuupäevast ja kellaajast. Need salvestatakse ühe reaalarvuna. Arvu
välju ning erinevaid esitusviise. Täisarvud teisendatakse arvutis kahendsüsteemi ning esitatakse kahend-numbrite (bittide) jadana, ühte bitti käsutatakse arvu märgi esitamiseks. Arvu maksimaalne väärtus sõltub temale eraldatud välja pikkusest max = 2n" -1, kus n on välja pikkus bittides. Käsutatakse kähe-ja neljabaidilisi välju (16 või 32 bitti), millele vastavad arvude maksimaalsed väärtused 215 -1 = 32 767 ja 231-l =2 147483647. Reaalarvud esitatakse mantissi ja eksponendi abil: arv = m«p", kus m on mantiss, n - eksponent ja p - arvusüsteemi alus (2, 10 või 16). Mantiss esitab arvu numbreid, eksponent kõma mõttelist asukohta. Käsutatakse nelja- ja kaheksabaidilisi välju, millele vastavad esitustäpsused 6-7 (ühekordne täpsus) ja 15-16 (topelttäpsus) numbrikohta ning maksimaalsed väärtused umbes l O37 ja 10307. Ajaväärtus koosneb üldjuhul kuupäevast ja kellaajast. Need salvestatakse ühe reaalarvuna. Arvu
kaheni, täisarvulisel kujutamisel 2n-ni, näiteks 216-ni. Ujukomaarvude korral salvestatakse mälus lisaks märgile ja numbritele veel eksponent (arv, mis määrab koma asukoha). Eksponent näitab, mitme numbri võrra tuleb koma nihutada vasakule (kui eksponent <0) või paremale (kui eksponent >0), lähtudes algseisust, kus koma oli vahetult esimese numbri ees. Ujukomaarvud salvestatakse enamasti normaliseerituna, s.o selliselt et arvu numbrikohtade jada ehk mantissi esimene number erineb nullist. Kui mällu suunatakse tingimusele mittevastav arv, normaliseerib arvuti selle enne salvestamist. Ujukomaarvu kood koosneb mantissist M ja eksponendist a, mis esitavad arvu 2aM, enamasti 0,5 ≤ M < 1. 16-bitistel arvutitel on ujukomaarv tavaliselt kahes arvutisõnas, kusjuures astmenäitaja ja mantiss paiknevad teineteise suhtes erinevatel arvutitel erinevalt. Normaliseerimiseks nimetatakse mantissi numbrite nihutamist ja eksponendi muutmist
annaabi.ee 
