Teguriga 2 DVWHQGDMD korrutatakse mantissi "0-llist kaugele" suureks või 0101 2 6 "0-llile lähedale" väikseks. 0110 3 2 0111 Selliselt korrutatud (nihutatud) mantiss ongi kogu ujupunktarvu väärtuseks. 4 3 1000 5 7 (normaliseeritud) 0DQWLVV RQ SXKWPXUGDUY $VWHQGDMD RQ WlLVDUY 1001 6 8 1010 7 4 0DQWLVVL MlUNXGH DUY PllUDE XMXSXQNWDUYX HVLWXVWlSVXVH HKN WYHQXPEULWH
vasakule ? 7. Milline järguväärtus "siseneb" vasakult vabaksjäävasse järku, kui täiendkoodi nihutatakse paremale ? 8. Milline järguväärtus "siseneb" paremalt vabaksjäävasse järku, kui täiendkoodi nihutatakse vasakule ? UJUPUNKTARVUD (ujukomaarvud) UPA / UKA - floating point numbers 1. Millest koosneb ujupunktarv (ujukomaarv) ? 2. Mis on kinnispunktarv (KPA) ? 3. Mis on ujupunktarvu komponentide nimed ? 4. Kas mantiss on täisarv või murdarv ? 5. Kas astendaja on täisarv või murdarv ? 6. Millise tähega tähistatakse tavaliselt mantissi ja millise tähega tähistatakse tavaliselt astendajat ? 7. Kuidas leitakse/arvutatakse ujupunktarvu väärtus (ehk kuidas toimub astendaja rakendamine mantissile) ? 8. Millega võrdub ujupunktarvu väärtus, kui tema astendaja on 0 ? 9. Kumb on pikem (ehk koosneb rohkematest järkudest): kas mantiss või astendaja? 10
Teguriga 2 DVWHQGDMD korrutatakse mantissi "0-llist kaugele" suureks või 0101 2 6 "0-llile lähedale" väikseks. 0110 3 2 0111 Selliselt korrutatud (nihutatud) mantiss ongi kogu ujupunktarvu väärtuseks. 4 3 1000 5 7 (normaliseeritud) 0DQWLVV RQ SXKWPXUGDUY $VWHQGDMD RQ WlLVDUY 1001 6 8 1010 7 4 0DQWLVVL MlUNXGH DUY PllUDE XMXSXQNWDUYX HVLWXVWlSVXVH HKN WYHQXPEULWH
Täisarvud teisendatakse arvutis kahendsüsteemi ning esitatakse kahend-numbrite (bittide) jadana, ühte bitti käsutatakse arvu märgi esitamiseks. Arvu maksimaalne väärtus sõltub temale eraldatud välja pikkusest max = 2n" -1, kus n on välja pikkus bittides. Käsutatakse kähe-ja neljabaidilisi välju (16 või 32 bitti), millele vastavad arvude maksimaalsed väärtused 215 -1 = 32 767 ja 231-l =2 147483647. Reaalarvud esitatakse mantissi ja eksponendi abil: arv = m«p", kus m on mantiss, n - eksponent ja p - arvusüsteemi alus (2, 10 või 16). Mantiss esitab arvu numbreid, eksponent kõma mõttelist asukohta. Käsutatakse nelja- ja kaheksabaidilisi välju, millele vastavad esitustäpsused 6-7 (ühekordne täpsus) ja 15-16 (topelttäpsus) numbrikohta ning maksimaalsed väärtused umbes l O37 ja 10307. Ajaväärtus koosneb üldjuhul kuupäevast ja kellaajast. Need salvestatakse ühe reaalarvuna. Arvu täisosa näitab päevade arvu alates 01.01
Täisarvud teisendatakse arvutis kahendsüsteemi ning esitatakse kahend-numbrite (bittide) jadana, ühte bitti käsutatakse arvu märgi esitamiseks. Arvu maksimaalne väärtus sõltub temale eraldatud välja pikkusest max = 2n" -1, kus n on välja pikkus bittides. Käsutatakse kähe-ja neljabaidilisi välju (16 või 32 bitti), millele vastavad arvude maksimaalsed väärtused 215 -1 = 32 767 ja 231-l =2 147483647. Reaalarvud esitatakse mantissi ja eksponendi abil: arv = m«p", kus m on mantiss, n - eksponent ja p - arvusüsteemi alus (2, 10 või 16). Mantiss esitab arvu numbreid, eksponent kõma mõttelist asukohta. Käsutatakse nelja- ja kaheksabaidilisi välju, millele vastavad esitustäpsused 6-7 (ühekordne täpsus) ja 15-16 (topelttäpsus) numbrikohta ning maksimaalsed väärtused umbes l O37 ja 10307. Ajaväärtus koosneb üldjuhul kuupäevast ja kellaajast. Need salvestatakse ühe reaalarvuna. Arvu täisosa näitab päevade arvu alates 01.01
kus koma oli vahetult esimese numbri ees. Ujukomaarvud salvestatakse enamasti normaliseerituna, s.o selliselt et arvu numbrikohtade jada ehk mantissi esimene number erineb nullist. Kui mällu suunatakse tingimusele mittevastav arv, normaliseerib arvuti selle enne salvestamist. Ujukomaarvu kood koosneb mantissist M ja eksponendist a, mis esitavad arvu 2aM, enamasti 0,5 ≤ M < 1. 16-bitistel arvutitel on ujukomaarv tavaliselt kahes arvutisõnas, kusjuures astmenäitaja ja mantiss paiknevad teineteise suhtes erinevatel arvutitel erinevalt. Normaliseerimiseks nimetatakse mantissi numbrite nihutamist ja eksponendi muutmist nii, et arvu väärtus ei muutu. Näiteks arvu 8 900 000 ujukomaesituse moodustavad märk +, mantiss 89 (millele lisanduvad nullid) ja eksponent 7. Ujukomaarvude esitus on analoogiline tavalisele arvude esitusele 10 astme kaudu kujul N = M×10p, kus mantissi tähistab M ja eksponenti p. Kui analoogiliselt talitada kahendarvuga, s. t esitada ta 2 astme
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
