vahel. Ühel pool seisid Prantsus maa ja Inglis maa ning teisel pool Saksamaa. Enne maail mas õja puhke mist alahinnati ohtu. Riigid ei uskunud maail mas õja või malikkusesse e ga üritanud seda kuidagi ära hoida. 20. sajandi algul oli levinud arusaam, et s õda on ro mantiline. Se e on vägagi kum maline, kuid kogu Euroopa rahva seas oli palju neid, kes s õda lausa soovisid ning p õnevuse ga ootasid. S õja põhjuseks loetakse ka seda, et tollel ajal puudusid sellised organisatsioonid, mis korraldaksid riikide liidrite kohtumisi, et arutleda
Saksamaa Kuulsai m ro mantik on Caspar David Friedrich. Maalib üliro mantilisi maastikke kuuvalgus, päikeseloojangud, harulised puud, vare m ed, purjekad, paarikesed k õndi mas, suudle mas jne. Inglismaa John Constable. Maalib lihtsaid kauneid maastikke. William Turner. Ar mastab eriti m erevaateid, taevast. Ro mantiline nii m e ele olult kui sisult oli Inglis maal 19. sajandi teisel poolel tegutsenud prerafaeliitide koolkond. Võtsid e eskujuks Raffaelie else Itaalia kunsti, selle naiivse ja siira käsitluslaadi. Eelistasid ka keskaegset ainestikku. Nime kai m kunstnik neist oli Dante Gabriel Rossetti. Hispaania Hispaanlane Francisco Goya. Te ma loo mingus on nii ro mantilisi kui realistlikke jooni. Ta on eriti kuulus o ma fantastiliste, näge muslike ja õuduspiltide poolest
Iseloomulik on sõnatähenduse aluseks olevate kujutluste inertsus ja ebatäpsus. SKAP lapse sõnavara piiratus avaldub ebaühtlaselt ja sõltub sõnaliigist. Esmajoones märgitakse omadus-, määr- ja sidesõnade vähesust, mis lubab järeldada, et puudulikuks jääb objekti- de ja tegevuste iseloomustamine, nende tunnuste ja suhete väljendamine kõnes. Tegusõ- nade puhul on levinud üldise tähendusega sõnade kasutamine. Selline leksikalis-se- mantiline puudujääk põhjustab erinevaid sõnaasendusi sõnade tähenduse või hääldusliku sarnasuse alusel (Volkova, 2009). Sõnadega opereerimise raskused avalduvad sõnade leidmisraskustes. Sõnaleidmisraskusi iseloomustavad pikad pausid, sõnade asendamine ütluse või teiste sõnadega ning kordused (Bishop, 2004). 1.2. SKAP laste probleemid koolis Alakõne, sealhulgas primaarse alakõne puhul peetakse sageli silmas koolieelikutel
annaabi.ee 
