valda Lääne-Viru maakonnas. · Mõisa on esmakordselt mainitud 1469. aastal, mil see kuulus Risbiterite perekonnale. · 1684. aastal omandas mõisa kindraladjutant Gideon von Fock. Fockide kätte jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni ja nende ajal rajati ka suurejooneline mõisakompleks.Viimane võõrandamiseelne omanik oli Ernst von Fock. · Kõrge murdkelpkatusega, suurte mantelkorstnate, avara vestibüüli ja saaliga hoone oli ümbruskonnas barokkstiili uhkemaid näiteid. 18. sajandi keskel lasi tollane omanik Johann Ernst von Fock rajad ühekorruselise rokokoostiils peahoone, mis valmis Tallinna arhitekti Johann Nicolaus Vogeli projekti järgi. · 1793-1795 ehitati mõisahoone Gideon Ernst von Focki eestvedamisel ligi kaks korda pikemaks ja sellele anti hilisbarokne väliskuju. Samal perioodil rajati ka peahoone esise väljaku ääres
Kiek in de Kök Läänemeremaade võimsaim kaitsetorn Kiek in de Kök rajati oma esialgsel baroksel kujul aastatel 1475-1483. Torni nimi esines esmakordselt 1577. aastal. Sellest ligi 38 meetri kõrgusest ehitisest võis vaadata läbi avarate alt laienevate mantelkorstnate lähedalt asetsenud majade köökidesse. Niisama hästi võis silmata vaenlase tegevust tema ,,köögis", s.t lähtepositsioonidel. Esimene korrus oli ehitatud laoks. Alguses paiknes ka torni sissepääs esimesel korrusel. Torni ülemised korrused olid ehitatud kaitsekorrusteks. 1760. aastal kasutati sõjalise tähtsuse kaotanud torni laona, elamuna, arhiivihoidlana. XX sajandi algul olevat siin treeninud esimesed eesti raskejõustiklased.
sajandi I poolel ajavahemikus 1410-1453. Nii maa suuruselt kui rahva arvult kuulus Kukruse keskmise suurusega mõisate hulka. Kogu ajaloo vältel on Kukruse olnud kahe aadlikusuguvõsa Lodede ja Tollide valduses. Mõisaansambli rajamist praegusesse asukohta alustati tõenäoliselt Tollide ajal 18. sajandil kolmandal veerandil. Vanimaks ehitiseks on kivist härrastemaja, mille põhikehand pärineb eelpool nimetatud ajast. 18. sajandi mõisamaja oli ühekorruseline, baroksete vormide, mantelkorstnate ja kelpkatusega kiviehitis, interjööris koobaltmaalinguga ahjud. Aegade jooksul on hoones tehtud mitmeid juurde- ja ümberehitusi. 19. sajandi I veerandil täiendati hoonet tugevasti tiibehitistega, lisati kolmnurkviil, sajandi keskpaigaks ehitati ääristatud terrass. Park oli ansambli lahutamatuks koostisosaks. Vabakujunduslik park ilmestas ehitisi, kuid ühtlasi isoleeris härrastemaja majandushooneist. Pargi rajaja oli Robert von Toll 1886. a
1483. Omal ajal oli Kiek in de Kök Läänemeremaade võimsamais suurtükitorne. Tornil on olnud palju nimesid ,,Kyck in de Kaeken", ,,Kiek in die Küche", ,,Kickenbeck", ,,Pulffer-Thurm Giecken Köck". 1696. a. Kasutati esimest korda tänapäevast kasutusel olev nimevarianti Kiek in de Kök, mis alamsaksa keeles tähendab ,,vaata kööki". Sellest 38 meetri kõrgusest ehitisest võis tõepoolest läbi avarate, alt laienevate mantelkorstnate vaadata lähemate majade köökidesse. Sajandite jooksul on torni mitu korda ümber ehitatud. Tema praegune kõrgus on 48,8 m. Kiek in de Kök avati muuseumina 1958. aastal. Muuseumis on kuus korrust. Ekspositsioon tutvustab külastajaid Tallinna tekkimise, arenemise ja kindlustamise ajalooga ning tähtsamate sõjaliste sündmustega. Ajutistest näitustest kõige olulisemad on fotonäitused. Laupäeviti ja pühapäeviti toimuvad torni teisel korrusel kontserdid. Ehitise ajalugu
annaabi.ee 
