24. Kuidas nimetatakse 17. sajandil Prantsusmaal levinud kunstisuunda? Klassitsism 25. Kelle valitsemisajal levis Prantsusmaal vanaklassitsism ja kuidas seda kuningat veel nimetati? Louis XIV – nn. „Päikesekuningas“ 26. Mille poolest erineb Prantsuse vanaklassitsism Itaalia barkoist? välditi barokile omaseid liialdusi. 27. Mis on mansardkorrus? Kust on see nimi tulnud? Mansardkatuse alla paiknev katusekorrus, François Mansarti järgi. 28. Kes oli André Le Nôtre? Ta oli oma ajastu suurim aiakuntsnik ja maastikuarhidekt, kes rajas Versailles' lossi pargi. 29. Nimeta 2 J. Hardouin-Mansard'i kavandite järgi ehitatud hoonet? Vendome'i väljak ja Invaliidide varjupaiga kuppelkirik. 30. Miks lükkas Louis XIV tagasi L. Bernini projekteeritud Louvre'i idafassaadi? Kuna Bernini tekitas talle pahameelt sellega, et põlastas avalikult Prantsusmaad ja kiitis Itaaliat. 31. Mis on heroiline maastikumaal?
renessansist. Määravaks on selle juures peetud "Päikesekuninga" Louis XIV kunstimaitset. Kindlasti sobis aga vanaklassitsism väljendama kindla, korrastatud riigivõimu ülevust ja suurust. Ehituskunstis välditi itaalialikke liialdusi. Valitsevaks sai klassitsistlik suund, s.t. püüti jäljendada antiikset ja renessansskunsti. Hooned olid ülesehituselt selged, sümmeetrilised ja rahulikud. Kasutusele tuli mansardkatus - nimetus pärineb selle loojalt, Pierre Mansarti- nimeliselt arhitektilt. Arhitektuur Prantsusmaal: Prantsuse arhitektuuri kuulsaim mälestis on Versailles' loss Pariisi lähedal. Oma tohutute mõõtmete ja mõjukusega pidi see endast kujutama Louis XIV võimu võrdkuju. Lossi tuumikuks on kolmekorruseline küllaltki madal pikaksvenitatud ehitis, mis kolmest küljest piirab suurt esindusõue. Peahoonest hargnevad külgtiivad. Loss on paljude andekate arhitektide. 9
jõudnud tagasi isa juurde. Viimane töö. Nukrus vastandatud rõõmuga. 11. ptk Barokkarhitektuur Prantsusmaal Esimene arhitekt 17. saj. Prantsusmaal oli Francois Mansart(1598-1666). Ta arendas edasi renessanssi ajast pärit katusearhitektuuri traditsioone. Iga lossi osa on tal kaetud iseseisva kõrge ja järsu katusega, mida ehivad kõrged eenduvad korstnad ja eenduva viiluga aknad. Sellist katusekorrust nim. tema nime järgi mansartkorruseks. Mansarti töö: Bloisi lossi üks tiib Louis Le Vau(1612-1670) Tegi Vaux-le-Vicomte lossi rahandusministrile, mille projekteeris minister ise. Aia kujundas Andre Le Notre(1613-1700), kes oli ajastu suurimaid aiakunstnikke. Louis XIV oli kutsutud lossi avapeole. Oli kade ja lasi lossi peremehe vangi panna. Ta oli sellest lossist jahmunud. 17. saj. suurimate ehitiste hulka kuulub Versailles' loss. Louis XIV käsul ehitati endine väike jahiloss ümber grandiooseks ansambliks
katusega. kõrged korstnad ja eenduvad aknad annavad sellele teatava liikuvuse, Mansart`i järgi hakati taolist katusekorrust nimetama vastavalt - mansardkorrus. Prantsuse barokiajastu ehitusmeistrite peaeesmärgiks kujunes uue lossiarhitektuuri väljakujundamine, kusjuures erilist rõhku pandi hoonete otstarbekusele ja mugavusele. Neid uusi ideid võis näha juba Mansart`i loomingus, veelgi selgemini ilmnevad nad aga L. Levau (1612-1670 ) ehitatud Vaux -le-Vicomte`i lossis (1655-61 ). Loobunud Mansarti eeskujl vanast lossiehituse skeemist ( neli korpust ümber siseõue ), andis Levau ehitise, mille keskel oleva ovaalse saali ees olev nelinurkse põhiplaaniga avanes lahtisesse, pikihoone eeduvate külgtiibade abil moodustunud paraadõue ( see on prototüüp tulevasele auhoovile ). Täiesti uus on aga hoone 79 ümbruse kujundus, kus pargiarhitekt A
annaabi.ee 
