Jazzsaksofonism Sahcks leiutas oma pilli, et see sulataks puupillide ja vaskpillide tämbrid kokku. Õnnetus oli selles, et saksofon tegi liiga kõva häält, kõvemat kui metsasarv ning pill vajus unustusse 50 aastaks. -1- Korneti, klarneti ja trombooni selge ning jõulise tooni kõrval jäid esimeste saksofonistide arglikud hääled mannetuks piiksumiseks, mida keegi tõsiselt ei võtnud. Alles Coleman Hawkinsi (1914-) ilmumine tõi olukorda pöörde. Tema suur, tüse ja käskiv toon lausa nõudis tähelepanu, ootamatud meloodilised ja rütmilised avastused tegid tenorsaksofoni üheks populaarsemaks pilliks jazzmuusikas. Jazzpianism algusaastatel Klaver oli igas kultuurimajas. Klaveriga oli hea puhkpille järgi teha. Kuna klaveril ei saa pikki noote mängida, hakati kasutama tremolot. Klaver oli gea rütmipill
3) Blues Korneti, klarneti ja trombooni selge ning jõulise tooni kõrval jäid esimeste saksofonistide arglikud 4) Puhkpillimuusika hääled mannetuks piiksumiseks, mida keegi tõsiselt ei võtnud. Alles Coleman Hawkinsi (1914-) 5) Valgete olustikumuusika ilmumine tõi olukorda pöörde. Tema suur, tüse ja käskiv toon lausa nõudis tähelepanu, ootamatud 6) Neegrite olustikumuusika
Teaduslikud avastused, mida nimetatud, ei kuulu ei autoriõiguse ega tööstuomandi sfääri. • Areng ja allikad Antiik ja keskaeg ei tundnud intellektuaalomandi kaitset. Levinud oli anonüümne loomine, ümberkirjutamine (mugandustega), pseudepigraafid (kirjutised tuntud autori nime all) jne (tõde on väärtus, mitte see, kes selle välja ütleb). Inimest ei peetud originaalseks loojaks, vaid üksnes Jumala poolt loodu mannetuks järeletegijaks. Kopeerimine oli kallis ja seetõttu ootaski autor oma teose levitamist. Samas on juba antiigist teada esimesed katsed oma intellektuaalseid õigusi kaitsta (Sybarise kokad, Martialis). Keskaegne standardiseeritud gildikord oli aluseks kaubamärkide ja päritolutähiste kaitsele. Renessansiajal tekivad tehnilis-majanduslikud eeldused intellektuaalomandi kaitseks: Gutenberg leiutab trükikunsti, kopeerimine muutub
annaabi.ee 
