V: Valentinosega 19. Kelle kaudu tuli surm ja kelle kaudu elu Irenaeuse järgi? V: ,,Surm tuli Eeva, elu Maarja kaudu" 20. Millise linna kogudus on Irenaeuse arvates ,,kristliku tõe keskuseks ja mõõdupuuks"? V: Rooma linna kogudus Augustinus (354-430) 1. Kus Augustinus sündis? V: Kartaagos (tänapäeva Alzeeria ala) 2. Milline vanarooma kõnemees oli Augustinuse lemmik? V: Cicero 3. Millise usundiga tutvus Augustinus noorpõlves? V: manilusega ehk pärsia usundiga 4. Millise katoliiklasega tutvus Augustinus Milanos, kuhu ta oli määratud retoorikaprofessoriks? V: Ambrosiusega 5. Mis on Augustinuse peateosed? V: Confessiones ehk "Pihtimused" ja De Civitate Dei ehk "Jumala riigist" 6. Mis linna piiskopina Augustinus suri? V: Hippo linna 7. Kas õilsa eesmärgi saavutamiseks võib vajadusel kasutada ka jõudu Augustinuse arvates? V: jah 8. Kelle arvates missa ei kehti, Kui preester pühitseb missat, olles ise surmapatu
Mani viis läbi misjoni erinevates riikides - Maniluse levitamisel, misjonärid jutlustasid manilusest võimalikult sarnaselt kohalikule usundile · Kristlus võitles aktiivselt maniluse vastu · Manilased taunisid abiellumist, laste saamist - Iga eostamisega lükati edasi valguse vabastamist · Maniluse levimine lõppes 13 saj mongolite vallutustega · 762-840 riigiusundiks Ida-Turkestani Khaganaadis · On leitud palju manilusega seotud käsikirju · Manilus oli väga popullaarne just sp, et: - seda usku võis järgida sõltumata soost, seisusest. - Lunastususund - Algusest peale kosmopoliitne usund - - - - - - - - - 02.11
Kõnede toon on optimistlik, jõuline, kindlameelne – osutab eestlaste muistsele rahvusele, esitab võitlusemotiivi (protestivalmidus, viha sakslaste vastu). On juttu Saksamaast kui religioosses mõttes pühast maast, kuid annab Saksamaale lõpus hävitava hinnangu. Eestimaast räägitakse kui paradiisist. Jakobsonil on paralleelselt 2 lugu: maa loomine VS pimeduse-valguse võitlus. Paradiis ~ valgus. Kõnedess vaieldakse kiriku ja selle õpetusega – seostub manilusega. Tsiteerib piiblit, Henriku Liivimaa kroonikat, Russowi kroonikat. Kõne on intertekstuaalne. Need tekstid on Eesti ajaloomõtlemise alustekstid, millega rahva eneseteadvus on seotud. Teaduslikku analüüsi ei tee, vaid esitab fakte retooriliselt. Kõnedes on juttu eestlastest, sakslastest, taanlastest, liivlastest, rootslastest, lätlastest, venelastest, šotlastest, kreeklastest, pärslastest ja itaallastest. I kõne = tähtsaim – jagab 3ks: Eesti ajaloo valguse-, orjuse- ja koiduaeg.
muudab selle ebatõelisemaks ja seeläbi nõrgestab Head, sest ta hülgab vajaliku vastandi: pole olemas mingit valget ilma mustata, paremat ilma vasakuta, ülemist ilma alumiseta, sooja ilma külmata, tõde ilma eksituseta, valgust ilma pimeduseta jne. Kui Kuri on illusioon, siis peab ka Hea illusoorne olema. See on ka põhjus, miks ma jään selle juurde, et privatio boni on ebaloogiline, ebaratsionaalne ja koguni nonsenss." (LAMMERS&CUNNINGHAM 2008:192) Teiseks põhjuseks, peale dispuudi manilusega, miks Augustinus algselt kurja substantsi eitama hakkas, olid tema vaimsed eeskujud. Nii platonistlikus kui aristotellikus filosoofias ei jaga Kuri ,,olemist", mis on iseloomulik ainult heale. Sellest lähtuvalt kinnitab katoliiklik mõte oma 77 ontoloogias, et kogu loodu on hea ning peale hea pole millelegi omane tõeline olemasolu. Augustinus väidab, et kõik mis on, see on hea. (LAMMERS&CUNNINGHAM 2008:190)
annaabi.ee 
