Lapse autismi diagnoosi püstitamiseks on nõutav, et arenguhälbed oleksid avaldunud esimesel kolmel eluaastal, kuid seda sündroomi võib diagnoosida ka kõigis teistes eagruppides (Zone). Atüüpiline autism Atüüpiline autism (Atypical autism ingl. k.) on pervasiivne arenguhäire, mis erineb autismist kas haiguse alguse ea või kõigile kolmele põhilisele diagnostilisele kriteeriumile täieliku mittevastavuse poolest. Näiteks võib anomaalne seisund ja/või kahjustatud areng manifesteeruda pärast 3. eluaastat ja/või hälbed avalduvad ainult ühes või kahes autismi diagnoosimiseks vajalikust kolmest psühhopatoloogia valdkonnast (nimelt retsiprookse sotsiaalse suhtlemise ja kommunikatsiooni häire ning korduv ühetaoline stereotüüpne käitumine), kuigi teistes psüühikasfäärides võib ilmneda tüüpilisi anomaalsusi. Selliseid atüüpilisi seisundeid täheldatakse kõige sagedamini raske vaimse alaarenguga indiviididel,
kui säilinud potentsiaalile. Potentsiaali on raske hinnata/mõõta aju küpsusetusse tõttu. Pidurdusprotsessid aju funktsioneerimises Dünaamika iseloomustab nii arengut fülo- ja ontogeneesis kui ka aju tööd reaalajas. Pidurduse mõiste ilmus psühholoogiasse ja füsioloogiasse 19.saj algul: inhibitsioon on organi või funktsiooni tegevuse takistamine teise organi või funktsiooni poolt. Sealjuures vastavate funktsioonide elluviimise võime säilib ja võib manifesteeruda niipea kui piirav jõud eemaldatakse. Pidurduse mõistet on kasutatud väga erinevate nähtuste seletamiseks: füsioloogilised protsessid ajus, reflekside avaldumine, teadvus ja tahe, hüpnoos, ka vaimuhaigused. Seega tuleb alati täpsustada, mis mõttes pidurdusest räägitakse. 1. Kolm pidurdusele osutavat faktide gruppi a. Aju lisakahjustusel võib ajukahjustuse tagajärjel kadunud funktsioon taastuda i
Greimas püüdis samuti luua elementaarset jutustuse konfiguratsiooni, lähtus Proppist (7 tegevusringi e tegelastüüpi). ‘Aktandid’. Käsitleb jutustuse aktandilist struktuuri. Jutustuses 2 struktuuritasandit: aktant kuulub jutustuse süvastruktuuri. Aktor on kangelane, kes esineb pindstruktuuril aga manifesteerib süvastruktuuri. Üks aktant (antagonist kahjur oponent) võib tekstis olla antud eri tegelaste kaudu – ja vastupidi: ühes tegelases, aktoris võib manifesteeruda mitu aktanti. Aktant võrreldav Proppi tegevusringiga. 3 binaarset opositsiooni, mis iseloomustavad aktanti (“Struktuurne semantika” 1968): 1. Subjekt/objekt suhe on objektile suunatud (A tahab B-d). 2. Saatja/vastuvõtja suhe on kommunikatiivne. 3. Abistaja/oponent - siin on tegemist tegevusele suunatud pragmaatilise suhtega. SAATJA OBJEKT VASTUVÕTJA
annaabi.ee 
