jne). 1930ndate teisel poolel temaatikas palju nõidu, surnuid, morbiidne tume seltskond. 20. Eesti pagulasluule põhisuundumusi ja autoreid. Eneseteraapiline funktsioon kirjeldatakse oma seisundit, proovitakse lahti seletada. Teisalt lohutada, kolmandaks osutada vastupanu. Muutus on seotud kultuuriliste horisontide avardustega ühest küljest võimalused lahti, teisalt peaks säilitama suhte Eestiga. Autorid: Ilmar Laaban manifesteeriv, sürrealistlik, Arno Vihalemm alustas 1930ndatel, jätkas paguluses, luuledebüüt 1954. 21. Kalju Lepiku luule. (1920-1999) Esimese perioodi moodustavad 1946 Nägu koduaknas, 1948 Mängumees. Esimene periood mingis mõttes traditsiooniline põhi on tugevalt uusromantiline, toetub algusest peale uuema rahvalaulu võtetele ja kasutab neid traditsioone ära, algusest peale isamaaline autor. ''Kerjused treppidel'' üleminekukogu, hakkab leidma uut luulekeelt ja
aprillil Tallinnas. Peamiselt on Tema luuletekstid sündinud samuti laulutekstidest. Need on koondatud kogumikesse ,,Pogo", mis ilmus aastal 1989, ning 1994.aastal ilmunud ,,Anarhia". Pilt 3 Tõnu Trubetsky (http://www.epl.ee/) [24.04.2011] 17 Tema luule on kasvanud käsikäes tema juhitava ansambliga Vennaskond, kus Ta on solist ning asutaja. Tema peamisteks teemadeks on manifesteeriv hoiakuluule, apokalüptiline pildistik ning anarhistlikud väljaütlemised. Siiski on Tal ka eleegiliste tundetoonidega luuletusi ja laule. Vennaskonna postpunk´i periood on kajastunud ka Tema luuletustes. Samuti on Ta kirjutanud mitu ,,punk-rock romaani" (Mina ja George 1996, Daam sinises 1994, Inglid ja kangelased 1992). (Pruul 2000) 5.3 Merca Kodanikunimega Merle Jääger, on sündinud 1965.aasta 19.oktoobril Tallinnas. Tema esimene
padurahvuslikku võitlevat hoiakut nii hästi ei silma ei torka. Aga perifreerias on see tugevalt esindatud. + Muutus on seotud kultuuriliste horisontide avardustega: siin tekib pidev paradoks, kus ühtpidi on kõik võimalused lahti, aga teiseltpoolt peaksime mõjusid tõrjuma, et säilitada suhe Eestiga. On ka sünteesivaid lahendusi, mis ajapikku saavadki eriti iseloomulikuks. 1) I. Laaban on kõige suuremaid häireid pagulaskirjanduses, häire sellesmõttes, et ta on selline manifesteeriv, sürrealistlik autor, kes ei haaku piisavalt sujuvalt rahvusliku retseptsiooni muutustega 2) pigem on lepitusi ja sujuvaid lahendusi otsivad variandid iseloomulikumad, aga need muutused, mis hakkavad tulema, liiguvad kahte põhiradapidi: üks võimalus on see, et tuleb juurde vabavärssi, keel muutub modernislikumaks, hakkab kõlama euroopalikku 20. saj mõjusid; II võimalus on see, et seda hakatakse otsesemalt siduma ka rahvusliku
annaabi.ee 
