Algselt polnud Rootsi sõjaks valmis, sest riiki valitses noor kuningas, kelle oskused ei olnud head. Sõjavägi pandi kokku kodumaalistest talupoegadest. 6. Liivimaa ordu- Mõõgavendade ordu riismed liitusid Preisimaal tegutseva saksa orduga, moodistades omaette haru (Liivimaa ordu). 7. Saule lahing- seal purustasid leedulased ja semgalid 1236 aastal mõõgavendade ordu. 8. Turbe lahing- seal said orduväelased uuesti lüüa leedulastelt. 9. Manifaktuur- Tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised. 10. Vakuraamat- Oli talude ja neil laskuvate kohustuste nimekiri Eesti ja Läti aladel. 11. Lühhike Õppetus- Oli talupoegadele mõeldud meditsiiniline raamat, mis õpetas esmaabi andma. 12. Kodukarjaõigus- andis mõisnikele õiguse karistada talupoegi. 13. Kümnis- 1/10 saagist tuli ära anda. 14. Ketser- ebausk. 15. Missa- jumalateenistus. 16. Tsaumtf- käsitööühing. 17
ning talupojad anti kohtu alla. Väljarändamine: 1863.a kehtestati passiseadus, mis andis talurahvale täieliku liikumisvabaduse Vene riigi piires, mis tõi kaasa ulatusliku väljarände Eestist. Loodi palju Eesti asundusi. Enamik jäi siiski naaberriikidesse. Tööstuse ja kaubanduse areng: Vabrikutööstus sai alguse villatöötlemisest. Alustati ka tööd kalevivabrikuga. Suur osa toorainest tuli mõisatest. Suurimaks tööstusettevõtteks oli Narvasse rajatud Kreenholmi manifaktuur, kus töödeldi puuvilla. Kaubandus oli elavam Pärnus ja Tallinnas. Linnaelanike arv kasvas, kuid siiski jäi neile vähetulutoovad tööd. Edukateks peeti neid, kes said hakata vürtspoe omanikuks või iseseisvaks käsitööliseks. Samuti püüdsid eestlased näida sakslastena, neid hakati nimetama kadakasaksalsteks.
funktsiooni- laste ristimine ja matusetalitused. Vahel ka need külad venestusid, kuid üldiselt ikkagi suudeti oma identiteeti säilitada. 22. Tööstus ja käsitöö. Tööstusliku pöörde algus. Tööstus 19. sajandi lõpupoolel. Käsitöö Tööstusliku pöörde algus- Oluline piirjoon 1820ndad ja 1830ndad aastad.- algas üleminek manufaktuuritüüpi ettevõtetest vabrikutüüpi ettevõtetele. Manifaktuur tugines valdavalt käsitööle, vabrikut iseloomustas aga eelkõige masinad ja masinatöö. Tollased maisna liigutajad oli pöhiliselt kas aurujõud või veejõud. See üleminek aga vabrkutele toimus pika aja vältel, manufaktuure veel oli, aga see kümnend oli lihtsalt väga intensiivne see. Mingi age eksisteerisid kõrvuti nii vabrikud kui manufaktuurid, väiketööstusettevõtetena nende kõrval mõisate viinaköögid, lubjaahjud, tellisepõletamisteemajd jne.
väljarände. Loodi eesti asundusi nt Krimmi, kaukaasiasse ja isegi Vaikse ookeani rannikule. Paljud väljarändajad tulid peagi tagasi, sest ootused ei vastanud tegelikkusele. Tööstuse ja kaubanduse areng Vabrikutööstus said 19sai I poolel alguse villatöötlemisest. Narvas, Sindis ja Kärdlas alusati kalevivabrikut (kvaliteetne)- tooraine osteti mõisast kus kasvatati peenvillalambaid. 1585loodi Kreenholmi manifaktuur kus töödeldi puuvilja- vee energia alusel Narvas. 19sa oli Narva Eesti tähtsamaid tööstuskeskusi. Kaubandus arenes eriti sadamalinnades. Hakati eeskuju võtma saksakommetest häbenedes oma rahvust- neid kutsuti kadakasakslasteks. Hakati kasutama petrooliumlampe ja pastlad asendati saabastega, ning rahvariided asendati vabrikukaubaga. Vaimuelu eestis 19saj I poolel
annaabi.ee 
