Antiikajast kuni keskajani oli malahhiit hinnatuim roheline pigment. Tihti kasutatakse seinamaalikunstis. Malahhiit on valguse suhtes püsiv ja vastupidav leelistele. Malahhiit pole vastupidav vesiniksulfiidi suhtes (nt sulfiidpigmendid). Pigmenti on peamiselt kasutatud lubjaühendites. Liimvärvide jaoks oli malahhiit liiga kallis. Kasutati ka tahvelpiltide juures. Umbra (pruun pigment) Keemiline koostis on umbral sarnane pruuni ookriga, kuid see sisaldab veel ka mangaanoksiidi hüdraate. Mikroskoobiga on näha peeneid kollakaspruune, oranzikaspruune või ka värvituid osakesi. Umbra tihedus on 2,7...3,3 g/cm3 ja murdumisnäitaja 1,8...2,2. Looduslik umbra on muldpigment. Põletatud umbra (burnt umber) muutub punakas-pruuni värvi, kaotades nii keemiliselt seotud vee. Mangaani sisaldavat rauamulda tunti juba antiikajal. Umbra värvitoone on saadud ookri segust, põletatud siennamullast ja elevandiluumustast
Seda tüüpi värve kasutatakse tavaliste majade krohvist ja puidust välis-ja sisepindade katmiseks. Kolm kõige sagedamini leitavat ja levinumat muldpigmenti võib klassifitseerida alljärgnevalt: ookrid, mille värviomadused tulenevad ainuüksi raudoksiidist ja mis hõivavad värvispektri kollast osa; sieenad, mis ulatuvad kollakaspruunist 6 punakasoranzini ja sisaldavad 30--75% raudoksiidi; umbrad, millel on kõrge mangaanoksiidi sisaldus ja on üldiselt pruuni värvi. Kõiki neid pigmente saab ka kaltsineerida (kuumutada kõrge temperatuurini) nende rikastamiseks ja tumedamaks muutmiseks, mille järel neid tavaliselt nimetatakse kas põletatud ookriks, põletatud sieenaks või põletatud umbraks. Teiste tuntumate muldpigmentide hulka kuuluvad mitmesugused punased toonid, mida mõnikord kutsutakse ka punasteks ookriteks. Neid toodetakse raudoksiidsetest
Mõnedele emahirveabaluudele on ristkülikukujulisi, koonusekujulisi, võtmekujulisi ja trepikujulisi märke, negatiivkäelabasid ja ,,makarone". Viimased kujutavad endast savisele seinale käega veetud jooni. Enamasti on need punase värviga ja neid peetakse Altamira koopa vanimaks kaunistuseks. Hiljem on lisatud musti maale , seejärel mitmevärvilisi ja seejärel jälle musti figuure. Värvilised pildid on maalitud pruunide, kollakate ja punaste ookervärvidega, musta mangaanoksiidi ja söega. Värvid on hästi säilinud, kuna põhinevad mineraalsetel pigmentidel, mida on segatud vere, loomarasva, uriini, kalaliimi, munavalge või taimemahlaga. Paljudel värvidel on nii palju erinevaid toone, et maalid mõjuvad väga elutruult. Maalimisel on oskuslikult ära kasutatud kalju reljeefi, tehnilistest oskustest annab tunnistust ka see, et 7 loomade proportsioonid on õiged. Loomad on kujutatud ilma maastiku ja maapinnata
annaabi.ee 
