TERASE LEGEERIVAD ELEMENDID Legeeritud terasteks nimetatakse niisuguseid teraseid, milledesse on lisatud peale süsiniku, räni, väävli ja fosfori lisatud veel teatud protsent legeerivaid elemente nagu näiteks kroomi, niklit, mangaani. Eristatakse madalalt legeeritud (lisandeid kuni 3%), keskmiselt legeeritud (lisandeid 3...5%) ja kõrgelt legeeritud (lisandeid üle 5,5%) teraseid. Mangaanil Mn - on üks stabiilne isotoop massiarvuga 55. Omadustelt on mangaan metall. Normaaltingimustel on Mangaani tihedus 7,47 g/cm3. Mangaani sulamistemperatuur on 1244°C. Mangaan laiendab austeniidi püsivusala kuni toatemperatuurini. Silmas tuleb pidada, et tänu polümorfsele muutusele on omane teatav aeglus. Mangaan moodustab terases karbiidid, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element alandab martensiitmuutuse temperatuure
55 · Oksiidi tüüp: nõrkhappeline · Ühendid: Fluoriidid: MnF2, MnF3, MnF4 Kloriidid: MnCl2 · 4H2O, MnCl2, MnCl3 Bromiidid: MnBr2 Jodiidid: MnI2 · 4H2O, MnI2 Hüdriidid: - Oksiidid: MnO, MnO2, Mn2O3, Mn2O7, Mn3O4 Sulfiidid: MnS Seleniidid: MnSe Telluriidid: - Nitriidid: - 4.3 Lihtainete omadused: Et Mangaanil ja tema analoogidel on palju vabu valentsorbitaale, on nad lihtainetena tüüpilised metallid. Mn on keemiliselt üsna aktiivne. Täiesti puhas mangaan on võrdlemisi vastupidav õhu ja vee suhtes, kuid peene pulbrina on ta õhus isesüttiv. Vesi toimib mangaanisse madalal temperatuuril väga aeglaselt, kuumutamisel kiiremini. Ta on väliselt sarnane rauaga, ollest tast kõvem ja läikivam. (2, 4, 8) Mangaan reageerib kergesti sool- ja lahjendatud väävelhappega:
Uus-Meremaal avastati see haigus 1999. aastal eksootiliste konnade juures Canteburys. Praeguseks on seda leitud kõigi Acheyi konnade populatsioonide juurest põhjapoolsel saarel. (http://www.nzfrogs.org/NZ+Frogs/Conservation.html 04.10.2009) 2.2.4.Saaste Kõige ohtlikumad on happevihmad. Alumiinium, kaadium, raud, tsink ja vask on kõik konnadele mürgised. Lähtudes kaladele tehtud uuringutest saame väita, et niklil, mangaanil ja pliil on konna populatsioone kahjustav mõju. Orgaanilised herbitsiidid ja pestitisiidid tihti tekitavad mutatsioone ja surmi konnade seas. 1997. aastal ilmunud artikkel näitas , et senini kahjutuks peetud herbitsiid ,,Roundup" on äärmiselt toksiline kullestele ja täiskasvanud konnadele. Selle herbitsiidi uuemat ja arvatavasti kahjutumat vormi kasutavad Uus-Meremaal talupidajad ja aednikud siia maani.
Elektronbilansi meetod Reaktsiooni lähteainete ja saaduste väljakirjutamise järel leitakse muutuva oksüdatsiooniastmega elementide poolt liidetavate või loovutatavate elektronide arv. Tasakaalustatakse võrrand, pidades silmas, et liidetavate ja loovutatavate elektronide arv peab olema võrdne. Näide 1. Leidke kordajad reaktsioonivõrrandis KMnO 4 + K 2 SO 3 + H 2 SO 4 MnSO 4 + K 2 SO 4 + H 2 O. 25 Oksüdatsiooniaste muutub mangaanil ja väävlil: Mn VII + 5e - Mn II 2 S IV 2e - S VI 5 2KMnO 4 + 5K 2 SO 3 + 3H 2 SO 4 2MnSO 4 + 6K 2 SO 4 + 3H 2 O Hapniku aatomite võrdne arv vasakul ja paremal pool näitab, et võrrand on õige. Näide 2. Leidke kordajad disproportsioneerumisreaktsiooni võrrandis Cl 2 + NaOH NaClO 3 + NaCl + H 2 O. Cl 0 - 5e - Cl V 1 Cl 0 + 1e - Cl -I 5
annaabi.ee 
