erinemine renessansist tänapäeval paljudele huvitav ja lähedane Mida taotlesid maneristid? veendumust, et kunstil on väärtust tema enese jaoks hinnati keeruliste ülesannete lahendamist ei taotle harmooniat ja sümmeetriat manerism soosis individualismi ja isikliku omapära otsimist paljud manerismi kunstnikud olid äärmuslikud ka iseloomult võeti omaks fantaasia ja ebamaisus kunstis Mis iseloomustab maneristlikku maali? Ruumikujutuse ähmastamine nn. mürgiste värvitoonide eelistamine Tegelased olid tihti paigutatud pildile võrdhaarse kolmnurga kujuliselt Inimeste anatoomiat kujutatakse moonutatult Manersim skulptuuris&arhitektuuris Skulptuurkunst: taotleti virtuooslikkust kuulus skulptor oli Cellini, kes kirjutas kunstis traktaate Arhitektuur: liialdamine kaunistustega
Varamanerismi artistid, kes töötasid Roomas (1520a) põgenesid sõjalise sündmuse Sack of Rome tõttu. Toimus konflikt Charles V ja War of the League of Cognac vahel. Artistid läksid laiali üle kontinentide otsides tööd. Nende stiili levitati üle Itaalia. Tulemuseks oli esimene rahvusvaheline kunsti stiil alates gooti stiilist. Euroopa valitsejad ostsid Itaalia kunsti töid. Samal ajal mujalt Euroopast artistid reisisid kõik Itaaliasse, sellega aidates levitada maneristlikku stiili. Individuaalsed Põhja-Itaalias töötavad artistid andsid alguse sellisele liikumisele nagu Põhja Manerism. Esindajateks olid näiteks Carracci vennad, Caravaggio, Cigoli, Leonardo da Vinci, Raphael, Michelangelo. Seda perioodi nimetati ka anti- manerismiks. Eitati esteetilisi väärtusi nii nagu oli kõrg renessansis. Kunsti tähtsaim valdkond on maalikunst ja skulptuur on teisejärguline. Mõisted: Manerism - renessansi ja baroki vaheline periood( 1520-1600) Euroopa kunstis
vahenditega: sammaste, nikerportaalide, ja kaminatega toodi välisarhitektuur ka siseruumi. Ruume asuti illusoorselt muutma: maalitud Traperiide- riputatud tekstiili imiteerivad maalingud, mida kasutati kas seinapaneelidel või laes. Lagi jagati geomeetriliseks erinevate nurkade arvuga kujunditeks, mille põhja võis katta embleem-maaling ning mida teineteisest eraldasid jõuliselt profileeritud raamistused. 17.saj .maneristlikuks interjööriks võib pidada Peter Paul Rubensi Antwerpeni maja . Maneristlikku ornamenti iseloomustab konstrueeritus ja fantaasiarikkus- lemmikteemadeks olid grotesksed-fantastilised ,normaalsetest erinevad olevused, reaalsest erinev kujutluslik, müstiline maailm. Kaasa aitas ka värv: ruumidekoor, olgu siis käsitsi modelleeritud stukist(L-Euroopas ja Prantsusmaal) või puust nikerdatud (P-Euroopas) värviti ebaloomulikult kirgaste toonidega, mis groteski veelgi võimendas. Nii nagu arhitektuuris
(1494-1533),naturalistlikke ja fantastilisi elemente omavahel põiminud Hieronymus Bosch (1453-1516) ja Pieter Brueghel vanem (1525-1569). Viimast peetakse üheks maastikumaali kunsti rajajatest. (Vaga 2004: 464) Lisaks vanadele Madalmaade realistlikele traditsioonidele kindlaks jäävatele kunstnikele, oli Madalmaades küllaltki levinud ka Raffaeli ja Michelangelo imiteerimine, neid kunstnikke nimetati romanistideks ja esindasid maneristlikku suunda. Tuntuimad kunstnikud neist on Jan Gossaert (1470-1533), Jan van Scorel (1495-1552), Barent van Orley (1492-1542) ja Antonis Mor (1577 - …) (Vaga 2004: 466). Kuigi maalikunst arenes Madalmaades väga jõuliselt, jääb skulptuur XV ja XVI sajandil oluliselt tahaplaanile. Kuni XVI sajandini valitses gooti stiil, kiviplastika oli peamiselt dekoratiivne. Olulisimaks tööks oli kirikute vahevõrede loomine ja XV sajandil tekkis palju olulisi
Jan Massysel oli eriline huvi naiseliku vormi edasiandmise vastu. Teda teatakse eelk�ige kui suurte ja rohkete ehetega kaetud poolaktide maalijat, kelle tegelased kehastusid Susannaks, Juuditiks, Veenuseks, Loti t�tardeks v�i Helduse v�rdkujuks. Kunstniku kangelased on paigutatud istuma v�i seisma stiliseeritud paleede, balustraadide ja eksootiliste luksuslike paikade foonile, nagu siinne Helduse figuur palmipuu ees. Helduse teema lubas Massysel k�sitleda maneristlikku vormide d�naamilise l�bip�imumise reeglit, olgugi et ta ei saanud kunagi �le eelmise p�lvkonna figuuride pooside j�ikusest ning tema sile, emaililaadne tehnika j�i alati tema isa omaks. Massyse Helduse v�rdkuju on n�htud inspireerituna Itaalia klassikalistest vormidest nagu n�iteks Andrea Solario �Madonna lapsega�, mille koopia asub Londonis National Gallerys v�i pisut v�iksem, aga v�ga sarnane Palazzo Biancos Genovas asuv
annaabi.ee 
