selliseid igaühele arusaadavaid asju nagu noorus ja vanadus, lootused ja pettumused. Maalil „Melanhoonia” kujutas ta tuba, mis nagu lõõmaks õhtupäikeses, kuid ometi on aknast paistev maastik rahulik ja jahe. Seega võib oletada, et värvimäng toas peab väljendama kunstniku vaimuhaige õe Laura haavatud hinge rahutust. Uus sajand oli kunstniku karjääris tormilise arengu aeg. Munch hakkas tegema pingutusi muutmaks laadi („Ma tundsin, see (maalimine) võib muutuda maneeriks”), saamaks lahti kontuurjoone monotoonsusest ja lokaalse värvipinna omavolist – murdmaks välja ühetoonilisest negativismist, konfliktist keskkonnaga. Munchi murranguperioodi on kokku võetud sententsiks: „Kui enne oli tema elu tema kunst, siis nüüd sai tema kunstist tema elu” Paljud hakkasid huvituma ta töödest. Edu oli kahjuks saadetud pahedest, kunstnik hakkas liigselt alkoholi pruukima ja muutus üsna pea alkohoolikuks. 1902 kaotas ta kuulihaava läbi ühe oma vasaku käe
2 kasuta. Žestid on siis kõikvõimalikud näoilmed ja kätega liigutused. Žeste on põhiliselt kahte liiki: kirjeldavaid ja rõhutavaid. Kirjeldavad žestid väljendavad tegevust või näitavad suurust ja asupaika. Rõhutavad žestid väljendavad tundeid ja veendumust. Need toovad esile mõtteid, elustavad ja kinnitavad neid. Rõhutavatel žestidel on oluline koht. Kuid ettevaatust! Rõhutavad žestid võivad kergesti kujuneda maneeriks. Kui kasutada sama žesti ikka ja jälle, võib see teema ettekandjale liigset tähelepanu tõmmata, mitte ei rikasta kõnet. Kui aga ülevaataja juhib sellele probleemile tähelepanu, siis võiks piirduda mõni aeg ainult kirjeldavate žestidega. Pisut hiljem võib hakata taas kasutama ka rõhutavaid žeste, kuid see selleks. Alguses siiski mingeid žeste ei kasuta. Selle asemel seisan nagu juba öeldud sirge
vooruse isiklikkuse erilisusest ja tõstsid nad üles universaalsuse valda. (220) Hääbuv keskaeg näitab kogu mõttemaailma tema viimases närbumises. Maailm oli täielikult laiali laotunud kõikehõlmavas sümbolismis ja sümbolitest said kivistunud lilled. ... ammust aega oli sümbolismil olnud kalduvus puhtalt mehhaaniliseks muutuda. Kord põhimõttena olemas, ei tärka ta ainult luulekujutlusest ja ekstaasist, vaid kinnitub parasiittaimena mõtlemise külge ning väärastub lausa maneeriks ja mõttehaiguseks. (221) Sümboliseeriv mõttevorm oli niisama hästi kui ära pruugitud. Sümbolite ja allegooriate leidmisest oli saanud tühi mäng, pinnapealne fantaseerimine lihtsa mõtteseose alusel. Sümbol säilitab oma tundeväärtuse üksnes nende asjade pühaduse kaudu, mida ta sümboliseerib: niipea kui sümboliseerimine langeb puhtalt religioossest vallast pelgalt moraalsuse valda, näeb teda lootusetus väärastumises. (222) .
1761 duelli kutse, mõlemad võtsid selle vastu. Gozzi kirjutas muinasjutt- komöödia ehk fiava ,,Armastus kolme apelsini vastu". Ootamatu edu oli sellel. San Samuele teatris lavastati see. Nii palju publikut. Täiesti vaba fantaasiamäng. Sealjuures oli see näidend üleni paroodiline ja poleemiline. Parodeerib Goldonit ja Chiarit. Nõid Morgana ja Maag Chelion on Goldoni ja Chiari. Läheb Pariisi, saadab ebaedu. 9 fiavat ja veel 23 näidendit kirjutas, seda nimetatakse Gozzi teiseks maneeriks. Need olid Hispaania mõõga ja mantli stiilis tragikomöödiad, mitte midagi erilist. Gozzi ei olnud huvitatud edust teatris, teater oli tema jaoks pigem intellektuaalne hobi. Gozzi armus Sacchi trupi ühte naisnäitlejasse. Kirjutas õela paroodia ühe diplomaadi vastu, see muutus pilkealuseks ja põgenes Stockholmi. Kuna ta lahkus omavoliliselt, siis konfiskeeriti kogu tema varandus. Gozzi ruineeris inimese elu. Ainult
annaabi.ee 
