tagajärjel kergemini porsuvad mineraalid eemalduvad ja sile kivimipind muutub uurdeliseks.kivimite poorsus-kivimis olevate pooride maht; väljendatakse protsentides või osana kivimi üldmahust. Kivimite ringe-mineraalainete looduslik ringlus läbi eri tüüpi sette- moonde- ja magmakivimite. Kivimite veejuhtivus-kivimite omadus vett läbi lasta. Kondenseerumine-veeauru üleminek vedelasse olekusse. Kontinentaalne ehk mandririft- kontinetaalse koore rebend, tüüpiliselt pangasmäestikulise reljeefiga. Koolmekoht-madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa.kuhjerand-merede ja suurjärvede rannaosa, kus lainetuse tagajärjel setted kuhjuvad. Kulutusrand-merede ja suurjärvede rannaosa, kust lainetuse tagajärjel setteid ära kantakse. Kurd-kivimi lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Kurdmäestik-maakoore kokkusurumispiirkonda laamade põrkepiirile tekkiv plastiliselt
11. Kamardumine-mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. 12. Karstumine- kivimite lahustumine liikuva põhjavee murendava toime tõttu. 13. Keemiline murenemine- on kivimeid moodustavate mineraalide keemiline murenemine. 14. Kivimite ringe- on järjestikuste protsesside ahel, mis hõlmab kivimite moodustumist, murenemist ja moondumist. 15. Kontinentaalne e. Mandririft- kontinentaalse koore rebend, tüüpiliselt pangasmäestikulise reljeefiga. 16. Kuum täpp-vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala. 17. Laama sukeldumine e. Subduktsioon-ookeanilise laama vajumine vahevöösse. 18. Leetumine- liigse vee poolt huumus ja mineraalse materjali uhtumine mulla alumistesse kihtidesse. Tekivad leetehorisondid. 19. Leostumine- protsess mullas, mille käigus liigse vee poolt kantakse soolad sügavamale. 20
· aktiivsete äärtega ookean (subduktsioonivööndid) nt Vaikne ookean, ookeanilise maakoore neeldumine sulgumisstaadiumil ja vulkaaniliste kaarsaarestike (Jaapani, Kuriili, Aleuudi, Filipiini, Sunda, V.Antillid jt) teke, ookean kitseneb ja sulgub, sest ookeani äärtes neelatakse maakoort · mandrite kokkupõrge · ilma keskmäestikuta veekogu Vahemeri · kurdmäestiku teke sulgunud ookeani kohal (Alpid, Himaalaja) (I mandririft, tekitab uue ookeani, II ookeanide keskahelik ja passiivsete äärtega ookean, III aktiivsete äärtega ookean, subduktsioon, IV ilma keskmäestikuta veekogu nt Vahemeri, V kontinentide põrkumine) Litosfäär 2 (Kivimite ringe, maavarad) Mõisted: kivimid, mineraalid, kivimite ringe, metamorfism, maagid, maavarad, maardla, kaevandused, karjäärid, rekultiveerimine Kättesaadav info Maa süvaehitusest · otsene info kimberliittorud (200 km), süvapuuraugud (12 km),
# Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel sukeldub raskem ookeanilaama serv kergema mandrilaam a alla. Ookeanis tekib süvik , kivimid sulavad vahevöö kuumuses, sealt lõhede kaudu magma purskab ka maapinnale. Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam. 18. Kahe mandrilise laama põrkumise l nende servad purunevad, samuti kerkivad kõrgeteks mäeahelikeks. Tekkis maavärinate piirkond, vulkaanipurskeid on vähe * Himaalaja kurdmäestik tekkis Laamade põrkumisel . 19. Kontinentaalne rift ehk mandririft on kontinentaalse koore rebend,tüüpiliselt pangasmäestikulise reljeefiga 20.Sulguv ookean 21. Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessukamiskolete tõusukoht Maa pinnal.Kui kuuma täpi kohalt triivib üle suhtliselt väikese paksusega ookeanilaam,siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku,kusjuures tekkinud vulkaane on erineva vanusega.Näiteks kuumatäpi tekitatud Havai vulkaaniahelik Vaikses ookeanis
annaabi.ee 
