ja kalu, lisaks sisalikke ja teisi ebatavalisi loomi. Sa Dragonera looduskaitseala Andratxis asuv Dragonera saar on Mallorca edelatipus, olles Tramuntana mäestiku pikendus. Loodepoolel ulatuvad mäed 300 meetrini ja mere poolt pole võimalik sinna pääseda. Väikseid laide Sa Dragonera ja Mallorca vahel kuulub samuti looduskaitseala alla, ühtlasi ka meri ja merepõhi. Saare floora on mitmekülgne, seal elab erilisi sisalikuliike, mis on ainukesed alles jäänud mandrielanikud minevikust. Lindude populatsioonist on esindatud kajakad, kormoranid, pistrikud ja muud. Es Lladó külastuskeskuses on väljapanek looduskaitsealast ja detailid neljast matkarajast. Tramuntana tuletornis on väljapanek tuletornidest Mallorcal läbi aastate. Cabrera saar- rahvuspark Cabrera rahvuspark asub 10 kilomeetrit Mallorca lõunatipust Cape Salinas ja katab 1318 hektarit 19 saarel ja laiul, lisaks 8703 hektarit merd ja merepõhja. Floora on vahemereline,
elektrijänesed. Kõrtsimeeste tähelepanu on vahel lausa liialdatud. Ja kui hästi tellite ning sõbrad olete, siis pakutakse lahkudes ka maja poolt väikest kosti, mis tavaliselt on raki. Mida üksikum koht, seda rohkem on rakis kraade kohati lausa 70. Ilmselt mängib rolli ka see, et turismihooajaks sõidab Kreetale palju võõrtööjõudu ning et talv rahulikult üle elada, tuleb suvel rabada lausa eesli moodi. Kreetalane ise on aga natuke teisest puust. Mandrielanikud, kes tavaliselt end natuke paremaks peavad, panevad kreetalased siiani ühte patta lindpriidega. 13 Kreeta küla omaette vaatamisväärsus Kuigi tänapäevaks on juba kõik muutunud ja sellel on oma ajaloolised põhjused. Kodusõdadest lõhestatud mandri-Kreeka oli vallutajatele tavaliselt kerge saak, aga kreetalased kaitsesid oma saart üksmeelselt vere hinnaga ning isegi türklastel ei läinud korda neid täielikult alistada. Eks vist
aasta sügise ilusad lubadused ja loosungid. Sotsiaalmajanduslikus mõttes oli Saaremaa olukord oluliselt raskem ja keerulisem kui mandril - saare meeste jaoks oli oluline teenistus madrusena töötamine ja kalapüük - nüüd lõppes aga igasugune meresõit ära. 1918. aasta Saksa okupatsiooni ajal lisaks veel üks takistus - neid ei lubatud Saaremaalt mandrile töötama. Saaremaa rahvas oli tunduvalt vaesem kui mandrielanikud. Talusid oli üleüldse vähe, elujõulisi talusid veelgi vähem, baltisaksa mõisnike mõjuvõim märksa tugevam kui mandril. Saaremaavalitsuses olid juhtohjad sotsiaaldem käes, aga AV poolt Saaremaale määratud esindaja kuulus hoopis Maaliitu. Saaremaa mäss algaski mobiliseeritud meeste vastuhakust. Saaremaal seniajani kedagi mobiliseeritud ei oldud - alles veebruari kuus oli võimalik mobiliseerituid mehi hakata mandrile viima. 16
annaabi.ee 
