avastanud, et poiste ja tüdrukute arengu ja kasvamise hindamise juures tuleb arvestada aju ehituse ja funktsioneerimise eripärasid. (Gurian, Ballew 2004: 22). Inimese aju jaguneb vasakuks ja paremaks poolkeraks, koosnedes kolmest kihist: ülemisest kihist ehk ajukoorest, keskmises kihis asetsevatest limbilisest süsteemist (välimine ja sisemine) ning seljaajuga ühendatud ajutüvest. (Gurian, Ballew 2004: 21). Suurem osa inimese emotsioone saab alguse limbilises süsteemis asuvatest mandelkehast, mis paikneb ajutüve kohal. Erinevate aistingute ning mõtlemisega tegelevad aju ülemises kihis ehk ajukoores asetsevad neli sagarat. Vasakpoolne ajupoolkera tegeleb rääkimise, lugemise ning kirjutamisega ehk verbaalsete oskustega. Parempoolne keskendub aga põhiliselt ruumilistele oskustele. Nende oskuste alla kuulub näiteks suunataju, mõõtmine ja esemete käsitsemine. Kuigi aju eri piirkondadel on erinevad ülesanded, toimivad need alati koos. (Gurian, Ballew 2004: 21–22).
9. Seljaaju, selle funktsioon Seljaaju _ Side peaajuga _ Juhefunktsioon, erutuse ülekandumine teistele närvikeskustele _ Reflektoorsete reaktsioonide keskus (lihtsad refleksid, näit. jalalöök paiksele ärritajale) _ Liikumisaparaadi, urineerimise, roojamise ja vereringe reguleerimine 10. Limbiline süsteem, selle funktsioon Limbiline süsteem _ Paikneb suuraju/ otsaju all _ Koosneb mitmest üksteisega lähedalt seotud olevatest ajuosadest _ hüpotaalamusest, hippokampusest, mandelkehast _ Orbitofrontaalkorteks- otsuste tegemine _ Nucles accumbens- heaolu tunne ja sõltuvuste teke Limbilisele süsteemile allub autonoomne NS _ Seotud eluliselt oluliste käitumistega _ meeleolu, emotsioonid _ Agressiivne käitumine _ "Võitle või põgene" reaktsioonid _ Keskkonnaga kohanemine _ Tegevusvalmidus _ Isu _ Seksuaalkäitumine 11. Suuraju, suuraju koor, mõju käitumisele Otsaju e. suuraju (prosencephalon) _ Koosneb suuraju poolkeradest ja nende alla jäävast vaheajust
Neurogenees täiskasvanud organismil: Väike osa radiaalse gliia rakke säilitab oma apikaalse kontakti vatsakestega ja muutub täiskasvanu tüvirakkudeks Aktiivne sekundaarne neurogenees on ruumiliselt piiritletud peamiselt subgranulaarsesse tsooni (SGZ) hippokampuse hammaskäärus ning subventrikulaarsesse tsooni (SVZ) külgvatsakestes Neurogeense potentsiaaliga neuraalsete tüvirakkude (NSC) populatsioone on leitud täiskasvanud ajukoorest, mandelkehast, hippokampusest, väikeajust , seljaajust, hüpotaalamusest, juttkehast (harva prolifereeruvad, vaikivas olekus) 39 Sekundaarne neurogenees SVZ-s paiknevad B-rakud annavad aluse aktiivselt jagunevatele C- rakkudele, mis tekitavad omakorda neuroblaste (A-rakke). Need migreeruvad mööda astrotsüütide poolt moodustatud tunnelit (RMS) haistesibulasse diferentseerudes interneuroniteks Täiskasvanud inimese SVZ leidub kolme tüüpi eellasrakke:
annaabi.ee 
