teistele suunatud heatahtlikkust, kaastunnet ja rõõmu. Harjutus võib olla ka keskse keskendumisobjektita lihtsalt istumise ja sellega sarnanevate praktikate puhul oleme lihtsalt kogemuses avalduvale avatud, kohalolevad selles, mis meeles hetkest hetkesse esile kerkib. Eksisteerib kaht liiki meditatsioone: 1. Kontsentratsiooni tee inimene istub vaikselt ja koondab tähelepanu ühele asjale mantrale ehk pidevalt korratavatele palvetele, mingile pildile, küünlaleegile või mandalale kujutisele, mis on konstrueeritud nii, et pilk jõuab ikka ja jälle pildi keskpunkti. Kontsentratsiooniga pöörab mediteerija oma teadvuse välismaailmast ära, et saavutada sügava lõdvestuse seisund. Seega on kontsentreeruva meditatsiooni tulemus inimese lõdvestumine. 2. Koondatakse tähelepanu meelte välisärritajast vabastamiseks keha seisundile, aistingutele nt hingamisele, huulte asendile. Üritatakse meditatsiooni abil laiendada argielu teadvustamist.
MEDITATSIOON Mõningaid teadvuse seisundeid saab inimene ise esile kutsuda (1). Meditatsioon on tahtlikult esilekutsutud seisund, millega pööratakse teadvus välismaailmast inimese sisemaailma (1). Joonis 4. Mediteerimine Eksisteerib kaht liiki meditatsioone: · Kontsentratsiooni tee inimene istub vaikselt ja koondab tähelepanu ühele asjale mantrale e pidevalt korratavatele palvetele, mingile pildile, küünlaleegile või mandalale kujutisele, mis on konstrueeritud nii , et pilk jõuab ikka ja jälle pildi keskpunkti. Kontsentratsiooniga pöörab mediteerija oma teadvuse välismaailmast ära, et saavutada sügava lõdvestuse seisund. Seega on kontsentreeruva meditatsiooni tulemus inimese lõdvestumine (1). · Koondatakse tähelepanu meelte välisärritajast vabastamiseks keha seisundile, aistingutele nt hingamisele, huulte asendile
hooleks ning neid sümboli ajaloost mitte informeerida, seda endile tõlgendavad. Ma jälgisin hoolega, et minu arvamused neid ei mõjutaks ning avastasin, et nad võtsid seda kui nende endi sümbolit või pigemini millegi neis oleva sümbolit. Nad tundsid seda väga lähedaselt endi juurde kuuluvat kui mingit liiki loovat taustsüsteemi, elu loovat päikest nende alateadvuse sügavikes" (JUNG 1977:58) Seega on neljasele struktuurile ehk mandalale omane nii jumalik kui inimlik mõõde. Jung selgitab, et kuigi kristlus näeb inimese ja Jumala olemust erinevana, pole see ometi nii kõikides religioonides. ,,Vastupidi, nad kinnitavad, nagu seda teevad ka teatud kristlikud müstikud, et põhiolemuselt on Jumal ja inimene identsed. Seda kas aprioorse identiteedi vormis või kui eesmärk, mis saavutatakse läbi teatud praktikate või pühitsemisriituste, mis meile on teada näiteks Apuleiuse
annaabi.ee 
