2012 "Mandala" - Romaani keskmes on Kirjanik/Metsavaht, kes asub elama nn Kollasesse majja – mõisa kõrvalhoonesse, kus ta seltsilisteks on kaks kassi ning hiljem siirdub elama saarele üksikusse nn Kärbse majja. Üksildase peategelase ja tema kasside kaudu avaneb mõtisklus minevikust, olnust, mida kannab romaani läbiv väljend "on, nagu on". Erinevalt varasematest romaanidest on see kirjutatud kolmandas isikus. "Mandalal" on rohkelt kokkupuutepunkte "Paradiisiga" (2009). (Pildid romaanide kaantest on lõpus.) Luule Lisaks romaanidele on ta avaldanud 7 luulekogu: 1985 "Jõeäärne maja", 1988 "Ithaka", 1990 "Sel maal", 1996 "Mõõt", 2005 "Enne heinaaega ja hiljem", 2009 "Kevad ja suvi ja", 2012 "Kuidas on elada", ühe esseekogu "Ainus armastus" (2011) ja
sealt taaskord tagasi olevikku ning kirjeldab seeläbi lugejale paljusid erinevaid karaktereid, nii loomi kui inimesi, kuid kirjaniku enda minevikul peatutakse vaid põgusalt. Lugu algab ühe laudakassi sünniga ning lõpeb kui kass on juba auväärses raugaeas. Kuigi algselt tundub, et kassid on ühtlasi terve loo peategelased, selgub siiski, et neil on pigem kõrvaline kuid siiski asendamatu roll. Teose pealkirjal "Mandalal" on väga müstiline kõla. Tähenduselt on see maailma sümboolne projektsioon, mis on üle kantud geomeetrilisse mudelisse. Esiti ei suuda seda sõna tavaliste maakasside ja lihtsa maaeluga kuidagi seostada, kuid see tekitab romaani suhtes ootusi ning põnevust eelseisva ees. Teose keskosa lõpus ka üks liivamandala tehakse. Liivamandala on keeruline kunstiteos, mille igal detailil on sümboolne tähendus. Mandala tehakse värvilisest liivast ja pärast valmimist pühitakse
· idu- ehk seemne-mandala, · sümbolite või märkidena avalduv · kujudena avalduv joonis 3 mandala Mandala on tavaliselt üsna keerulise struktuuriga geomeetriline kujund(vt joonis 3). Tüüpiline mandala skeem on ringiga ümbritsetud ruut. Ruut on orienteeritud ilmakaarte järgi. Igale ilmakaarele vastab kindel värv, millele vastavalt ruut on jaotatud neljaks eri värvi sektoriks. Tiibeti budismi traditsioonis kujutatakse mandalal põhjakaart rohelisena, idakaart valgena, lõunakaart kollasena ja läänekaart punasena. Ruudu keskmele vastab sinine värv, ehkki enamasti paikneb seal mingi sümboolne objekt, mis vastavalt määrab ära ka värvi. Ruudu iga külje keskel on T-kujulised väravad, mis jätkuvad ruudust väljaspool ristisarnaste kujutistena, mida sageli piiravad väikesed poolringid (3.). Sisemise ringi keskel kujutatakse kultuse objekti jumalust, või sümbolit, mida
annaabi.ee 
