Joogiks on enamasti kohalik õlu ja vein. Kohv on keskpunktiks, mille ümber keerlevad sõprus, matused, sünnipäevad ja ärielu. Keskmine hollandlane joob keskmiselt 165 liitrit kohvi aastas. Äri Rahvusvaheline äri on hollandlaste leiutis. Ida-India Kompanii oli kaks sajandit maailma suurim ja võimsaim kaubandusorganisatsioon. Nüüd annavad Philips, Unilever ja Royal Duch Shell tööd veerandile tööjõulisest Hollandist. Hollandlased aga sellega ei piirdu, nad ekspordivad oma managere kehtestama kontrolli välismaiste rahvusvaheliste kompaniide üle. Rõivastumine Rõivastumisstiil on nii meestel kui naistel formaalsusi järgiv sündmustest olenemata Ärilisel või seltskondlikul, tööl, restoranis või tänaval. See tähendab antud juhtumil, vähemalt kontoris, meestele tumedat ülikonda ja lipsu ning naistele ranget kostüümi, või pluusi ja seelikut. Tänaval võib käia teksade ja jooksukingadega, kuid need peavad olema puhtad ja korralikud
hedonism ja eneseteostuse apologeetika. Omandisuhted muutuvad mitmekesisemaks, toimub nn "manageride revolutsioon". Keskklass laienes tunduvalt (kõrge kvalifikatsiooniga ning kindla ja piisava sissetulekuga palgatöötajad), lähenema hakkasid erineva tuluastmega inimeste elustiilid. See leevendab klassivastuolusid. Joseph Schumpeter: Sarnane marksistlikule käsitlusele, ent pidas kapitalismi hävitamisel ja sotsialismi ülesehitamisel võtmeelemendiks korporatsioonide tegevjuhte ja managere. Pidas oluliseks riigi tugevat sekkumist majandusse. Charles Wright Mills: Vana keskklass (väikekodanlased, talupidajad, arstid ja juristid) on asendunud uue keskklassiga (kõrge kvalifikatsiooniga teenistujad): valgekraedega, kelle positsioon teeb nad konformistlikuks ja ettevaatlikuks poliitiliste muutuste suhtes. Uue keskklassi tõusuga võib seostada ka poliitilist ükskõiksust. Poliitiline võim on koondunud föderaalametnike, ärikorporatsoonide liidrite ja kõrgemate
laste ja noorte arv. Toimub palju spetsiifilisi muusikafestivale (Rainbowjazz, Mürtsub pill, Vanamuusikafestival, Mailaul, Maa ja Ilm), kuid muusikal on oluline osa peaaegu kõikide festivalide kavades. Tartus on palju tugevaid muusikuid, kes on tegevad kas esinejatena või pedagoogidena. Muusika on ka peaaegu ainus valdkond Tartus, kus eksisteerib ka edukalt tegutsevaid managere. Nõrkustena võib välja tuua muusikalise hariduse ühekülgsuse. Väärtustatud on peamiselt klassikaline muusika, vaja oleks õpetada rohkem improviseerimise oskuseid ja väärtustada ka teisi muusikazanre. Tipptasemel tegutsevaid muusikuid on vähe, kõrgetasemelistel kontsertidel esinevad pidevalt ühed ja samad muusikud. Samas on tõsist muusikat tegevate muusikute, ka
annaabi.ee 
